Ühe tavalise küla juhtumid

Pooldan ka seda seletust:

(29-11-2011 22:25 )WhiteWolf Kirjutas:  Geomagnetiline anomaalia, mis laseb mingitel teadmata tingimustel mõnikord näha rohkem kui ametlik reaalsus.

Muhu lõkitsa paneksin ka samasse kategooriasse. Kuid antud anomaalia näikse veel vägevam olevat. Must taldrik võis aga olla mingi maine sõjatehnika, mis tuli anomaaliat uurima ("musta kolmnurga" analoog)? Aga kuna kirjelduse järgi lendas hääletult, siis ei tea ...

Minu praeguse ettekujutuse järgi geomantiline anomaalia mõjutab kuidagi inimese aju nii et see a) kas näeb "teistmoodi kokkupandud reaalsust", b) hakkab "nägema" seda, mida mingid "filtrid" ajus meil tavaliselt näha ei lase, c) hakkab nägema hallutsinatsioone või d) kolme esimese punkti kombinatsioon. Isiklikult mina neid hallukateks ei pea, aga kahjuks tänapäeva ajuteadus ignoreerib seda nähtust.

Aga huvi pärast küsin, kas see küla on hääbuv või pigem elujõuline (no eesti muu maaelu mastaabis), kuidas on sealsete püsielanike tervis võrreldes mujalelavatega? Et teada saada, kuidas see anomaalia üldisemalt mõjub.

Lisan:
aga kuna vähemalt üks valguskera on ka fotole jäänud, siis kõige tõenäolisem on variant b.

______________________________

Jätkan veel leiuga netist:

Tsitaat:DNA ja ussiaukudega on seotud veel üks nähtus. Üldjuhul on sellised imepisikesed ussiaugud äärmiselt ebastabiilsed ning püsivad lahti ainult sekundi murdosa. Teatud tingimustel suudavad stabiilsed ussiaugud end korrastada ja seejärel moodustada selgelt eristatava vaakumpiirkonna, milles näiteks külgetõmbejõud võib muutuda elektriks.

Vaakumpiirkonnad on kiirgavad ioniseeritud gaasi kerad, mis sisaldavad märkimisväärset energiahulka. Venemaal on alasid, kus selliseid kiirgavaid kerasid esineb väga tihti. Sellele leiule järgnenud segaduses alustasid venelased tohutuid uurimisprogramme, mille tulemusena tehti muuhulgas ka osa ülalmainitud avastustest.

Paljud inimesed teavad vaakumpiirkondi kui taevas säravaid kerasid. Tähelepanelikumad inimesed silmitsevad neid imestavalt ning küsivad endalt, millega on küll tegu. Mina mõtlesin kord: "Terekest, sina seal üleval. Kui sa juhtud olema UFO, lenda taevas ringi kolmnurgakujuliselt." Järsku hakkasidki valguskerad kolmnurkselt liikuma.

Või siis kihutasid nad taevas ringi nagu hokilitrid. Nad kiirendasid nullist meeletute kiirusteni, ise sujuvalt taevas edasi liueldes. Mul polnud teha muud kui jõllitada ja olen sarnaselt paljude teistega pidanud neid UFO-deks. Nähtavasti sõbralikeks UFO-deks, sest nad lendasid kolmnurkselt vaid selleks, et minule heameelt valmistada.

Nüüd on vene teadlased avastanud arvukate vaakumpiirkondadega täidetud alades seda, et mõnikord lendavad need valguskeradena maapinnalt taevasse ja neid kerasid on võimalik mõttejõul juhtida. Nagu on selgunud, kiirgavad vaakumpiirkonnad madalsagedusel samu laineid, mis tekivad ka meie ajus.

Selle lainetevahelise sarnasuse tõttu ongi need kerad võimelised me mõtteid lugema. Joosta õhinal vastu mõnd sellist maapinnal asetsevat kera ei pruugi olla eriti hea mõte, sest need valguskerad sisaldavad tohutul hulgal energiat, mis suudab panna meie geene muteeruma. Tuleb ära mainida, et suudab, mitte ilmtingimata peab.

http://alkeemia.ee/artiklid/Teadlased-on...123/c-439/

Üldjuhul inimene siis selliseid "ussiauke" ei näe.
Teatud kohtades (geomantilised tsoonid) inimesel kas "filtrid" lähevad rikki või "ilmuvad" ussiaugud just sellistes kohtades, või lausa tänu ussiaukudele saamegi me neid kirjeldada geomantiliste/geopatogeensete (ei ole päris üks ja sama ) tsoonidena. Kõige tõenäolisemalt on kõik korraga.