[hullkeel]

Sai siis nädalavahetusel Loksa kandis Pärispea neemel käidud. Terveks ööks ei söandanud jääda, kuna lubati vihma ja seda ka poolest ööst usinasti kallama hakkas. Midagi märkimistväärset kaamera objektiivi ette kahjuks ei jäänud. Kuid kogu Pärispea neem kujutab endast huvitavat endist nõukogude sõjaväelist tsooni mitmete sõjaväeosadega ja rajatistega, nii et seal on niisamagi huvitav ringi tuiata.

Tegelikult tahtsin rääkida ühest juhtumist millest nädalavahetusel tuttava käest kuulsin ja mis minu arvates oleks võinud omal ajal jõuda ka Igor Volke kätte, et see ka teiste huvilisteni tuua kuna tegemist Eesti mõistes küllaltki haruldase juhtumiga- kohtumisega humanoidiga.
Lugu kuulsin tuttavalt noormehelt ja seda oli kogenud tema eks-tüdruk. Oli 2002 aasta suveöö. Kellaaeg on mulle teadmata, kuid igal juhul oli väljas juba pime, seega võis kell olla 24:00-4:00. Perekond viibis Eismal (asula põhjarannikul) oma suvilas mis asub suhtelist metsas, kuid lähedal paikneb ka teisi suvilaid. Suvilas viibisid kolm isikut- tütar, tema ema ja isa. Tütarlaps, tol ajal 15-aastane, magas eraldi toas. Ühel hetkel ärkas ta aknast paistva valguse peale. Aknast välja vaatama ta ei ulatunud, seega valgusallikat välja selgitama ei asunud. Järgnevalt juhtus aga midagi hämmastavat- läbi akna ja osaliselt ka toa seina sisenes/astus tuppa helendav inimsiluett. Õigem oleks öelda inimesele sarnase kehaga, sest siinkohal puuduvad mul mõõtude osas täpsemad andmed. Nägu olendil igatahes ei nähtud, oli vaid tume, helendav kogu. Tütarlaps pistis olendit voodi ees seistes nähes iseenesestmõistetavalt kogu südamest karjuma. Järgmisel hetkel tundis ta, et ei suuda end liigutada ja ka kiljumine muutus võimatuks, ehk siis võiks öelda, et olend halvas ta täielikult. Seejärel asetas tundmatu oma "käed" tüdruku keha alla ja tõstis ta voodist oma rinna kõrgusele õhku. Eelneva põhjal võiks oletada, et tegemist võis olla pelgalt tütarlapse painava unenäoga, kuid... Meeleheitliku kisa peale olid kõrvaltoas ärganud vanemad kes tormasid vaatama mis kõrvaltoas lahti on. Tütre toa uksel põrkas ema justkui klaasist nähtamatu seinaga, suutmata siseneda tuppa. Seda nägi pealt ka isa. Nüüd jälgisid mõlemad vanemad ukselävelt tundmatut helendavat humanoidset kogu, kes hoidis nende tütart kätel voodi kohal õhus. Nähes vanemaid uksel asetas olend tütarlapse voodile tagasi ja astus ringi keeramata veidral sammul läbi aknaavause taas õue ja nii lugu lõppeski. Tüdruk sai läbielatust tõsise vaimse ¹oki ja ise juhtunust absoluutselt rääkida ei soovi, kuid samas ka ei eita seda. Seega on loo detailid enamuses pärit vanemate suust ja enda nähtule eelnevat on nad kuulnud tütre suust. Tütarlaps kardab sestpeale paaniliselt üksiolekut ja arvan, et seda põhjendatult.
Väga huvitav on asjaolu, et selle aasta aprillikuu ööl jälgiti sama suvila hoovilt mitmekümne minuti vältel taevas keerelnud tulukesi (vaata minu postitus 4 posti tagasi..). Seosest nende juhtumite asukoha vahel sain teada alles nüüd. Selles kandis on tõesti midagi väga saladuslikku...

Kaevasin üles ühe enda poolt kunagi kirjeldatud juhtumi. Kõik te kindlasti olete mänginud telefoni mängu (grupp inimesi reas, üks mõtleb välja sõnumi, räägib järgmisele edasi jne jne kuni rivi lõppu jõuab absoluutselt moonutatud sõnum). Umbes sama teema oli ka minu poolt kirjeldatud juhtumiga. Nüüd kohtusin aga juhtumi peategelasega ja lugu oli paljuski teistsugune kui mina alguses kuulnud olin. See pidas siiski paika, et tegemist on huvitava kolmanda astme kontaktiga.
Aga räägin siis loo ära nii nagu sellest on kuulnud peategelane. Ja ütlen "on kuulnud" kuna tema ise seda nö teadlikult ei mäleta.
Juhtum leidis tegelikult aset väikeasulas Lääne-Virumaal, mitte väga kaugel Rakverest. Oli nõuka aja lõpp (jah, sellised ebatäpsused olid minule eelnevalt räägitud loos), loo peategelane oli 3 aastane. Pere elas ridaelamus. Oli sügisöö. Ema ärkas üles lapse nutu peale kes magas teises toas. Ema läks iseenesestmõistetavalt lapse tuppa vaatama milles asi. Üllatus oli suur kui ema ei pääsenud lapse tuppa, uksel oli justkui klaasist barjäär ees, mingi jõuväli vms. Laps oli endiselt voodis, nuttis. Lapse voodi kõrval seisis umbes 1.20m pikk humanoidne kuju. Külalisel oli seljas metalse välimusega skafander vms. Suurt pead või silmi või midagi sellist ei kirjeldatud, nägu näha ei olnud kuna toas oli hämar. Külaline lihtsalt seisis voodi kõrval. Kuna ema ei saanud tuppa ja oli suhteliselt abitus seisus siis ta lihtsalt läks magama tagasi (??). Võibolla oli siin mingi telepaatiline mõjutamine vms. Hommikul oli/olid kõik kodus omal kohal ja kõik oli tavapärane. Ema arvas, et nägi und kuid mõned kummalised detailid seadsid unenäo versiooni kahtluse alla. Laps ise ei mäletanud ega mäleta siiamaani mis oli juhtunud, kuid ütles hommikul emale sellise repliigi, et nad ei ole pahad vaid on head. Teise kinnitava detailina olid ühed kohalikud näinud tol ööl kõnealuse ridaelamu kohal tundmatut lendavat objekti (UFO-t). Hilisemad kogemused või kokkupuuted paranormaalsete nähtustega neiul puuduvad. Mingil eluetapil on ta kartnud mingites kindlates kohtades üksinda olemist.
Selline see huvitav kogemus siis tal oli, läbi ema kirjeldatu. Kas see on tõene või mitte, seda ei saa me keegi kunagi arvatavasti teada. Hüpnoosiseansiga ta arvatavasti nõus ei oleks kuna ei võta seda kogemust niivõrd tõsiselt ja ei taha tõenäoliselt neid mälestusi kuskilt sügavalt teadvusest esile ka kutsuda.