Pikalt mötlesin enne, kui natukeseks uuesti leidsin jöudu, et sydamepealt asjad ära rääkida. Mulle meeldis(b) see foorum, praegugi tunnen osade inimeste suhtes vaimset sympaatiat Kuid jah, see meeletu, meeletu tyhi- tähi, tömbab lihtsalt tyhjaks ja selline tunne on, et jookseksin peaga vastu seina. Tegelikult läheb selles virr - varris palju kaduma ja tundub kohati, et lasteaed on siia ylekolinud. Muidugi teen ma nyyd paljudele liiga ja ka ise ei käitunud köige paremini, kui kustutasin omad postitused, lihtsalt sellel hetkel tundus see parim lahendus ja olin veendunud, et enam siia ei tulegi. Samas aga on selliseid teemasi, milles suudaksin kaasa rääkida ja arutada, kuid kui selle arutuse mingi a'la stiilis: minul ka miskit toas krabistab, ehk on kummitus!, siis tunnen kyll, et ei jöua... Loomulikult oleme me köik otsimise teel ja igalyhel on öigus oma arvamisele, kuid leian siiski, et paljud vöiksid natuke enne kodutöö ära teha, kui midagi uurima ja puurima tulevad ja söna sekka poetavad. Elementaarne oleks mönd raamatut lugeda vöi ka internetist uurida - puurida.
Natuke ka sellest vanuse värgist. Endal ei olnud plaanis samuti vanust lisada, ka nimi tuli lambist. Kuid, kui end ära registreerinud olin, siis yllatus missugune ja vanus... Kuid samas jäin selle juurde, sest vahel öeldakse, et inimene synnib mönikord uuesti ja minul just enam - vähem sellel ajal yks selline uuestisynd toimuski, kes aru sai, see sai - kes ei saanud, see ei saagi.
Vabandan ... kriipsude pärast. Keda see häirib, siis palun kustutage ära!
Veel soovitaksin teha kinnine grupp, kuhu saaksid siis tulla need, kellel midagi olulist öelda on ja seda kindlasti mitte alla 18 eluaastat ja seda saaksid moded kyll kontrollida.
Sellised mötted siis praegu! ö tähe pärast vabandan, klaviatuuril puudub öuna täht ja yhisuse täht y