Dolmen

Eriline koht on Euroopa menhiritel (kõrgetel püstistel kivirahnudel Korsikal, kuna nad kuuluvad täiesti ainulaadsesse kultuuriringkonda.

Alguse sai see nagu igal pool Euroopa ja Põhja-Aafrika rannikualadel 3000 eKr. paiku dolmenite ja menhiritega. Umbes tuhat aastat hiljem hakkasid Korsika menhirid muutuma. Tavalistest kivisammastest said raiutud pildid - altpoolt kitsamad, eest lameda ja tagant ümaraks tahutud, nagu nad oleksid tugevalt stiliseeritud inimkehad ilma pea ja käte-jalgadeta laiade ja nurgeliste õlgadega. 1500 ekr. paiku kujunesid pead, mida kandsid kivist õlad, esialgu tahumata kuulide, ovaalide ja silindritena. Pisut hiljem võib näos märgata õrnu süvendeid - silmi ja suud, selgesti võib näha lõuga.
Lõpuks lisandub ka eripärane, vahel suisa mügarik nina.
Korsika megaliitide ehitajad olid loonud esimesed Lääne-Euroopa monumentaalkujud, mitmeid sajandeid enne vana Kreeka arhailise ajajärgu töötlemata seisvatest piltidest.
Alates 1200 eKr hakkasid menhirikujud aga kandma relvi. Arvatakse, et see rahuarmastav rahvas sattus sõjaliste rünnakute alla. Kuna aga Korsika on saar, pidi vaenlane tulema mereteed pidi. Kes aga olid need sõdalased, kes merelt tulid?

Need mõistatuslikud sissetungijad pidid kandma samu relvi, mis on kujutatud menhirikujudel. Nad kandsid arvatavasti rinnal ja seinal ka metalset kaitserüüd viie sügava vaoga ning peas ümmargust kiivrit, millel olid kaelakaitse ja härjasarved.

Sellise välimusega sõdalased on kujutatud ühel suurel reljeefil Medinet Habu templiseinal 3000 km kaugusel asuvas Egiptuses.
Kus kohast nad aga tegelikult tulid?
Mererahvaste ja Atlantise teemade küsimused ei ole veel lahendatud ka tõsiste teadlaste ridades.

Pildid: http://www.korsika.com/menhire-korsika-a...-filitosa/