USA teemal veel fantaseerimist.
Kullastandardist vaba raha sai palju lihtsamalt juurde tekitada. Sellega on kuidagi seotud nõue, et tarbijaid tekiks pidevalt juurde ja samas oleks tooreineid ka pidevalt juurde tulemas, et see püramiidskeem saaks edasi elada. Halb ei ole iseenesest kullastandardist loobumine, vaid, et sel on lastud paisuda püramiidskeemiks, mis nüüd on hakanud planeet Maad sööma (keskkonnaprobleem). USA välispoliitika, mis varem oli "hea poisi" mängimine vastukaaluna NL "halvale poisile", on kaotanud oma ideoloogilise põhja ja muutunud ressursseahmivaks (toorained ja tarbijad) mehhanismiks.
Selle kohta on näide/kirjeldus Rein Paku raamatus "Aja teenistus", väljaandja Supilinna Ekspress, 2018.
Tsitaat:Millalgi 21. sajandi alguses vaatasin õhtul telekast intervjuud Eesti kutselise sõjaväelasega, ohvitseriga, kes teenis parasjagu missioonil Afganistanis. Intervjueerija küsis: mis missioonil te seal olete, millal te võite öelda, et missioon on täide viidud? Ja ohvitser vastas, otsis vastust, et ei oleks sisutühi ümmargune ega laialivalguv. Ka ei paistnud ta otsivat poliitkorrektset vastust, sest see ei olnud tol ajal veel Eestis nii terav nõue, siin tunti end väga kindlalt ja hästi. Lõpuks kostis ohvitser: me tahame et nad hakkaksid lihtsalt normaalselt tarbima.
lk 59. Samas lk 10 on antud selle mehhanismi, milles me ise kõik ka osalised oleme (ei hõlma ainult USAdv vaid on Lääne majanduselu mehhanism laiemalt) - head kirjeldust.
Tarbijad ja ressursid.
Ressursid on olnud vajalik igale riigile ajast aega. Rooma impeeriumile inimressurss orjadena, tööjõuna; Lääne majandusmudelis ühelt poolt tarbijana, teiselt poolt samuti tööjõuna. USA hõlmab ressurrse ja inimesi "demokraatia" kehtestamise abil relvade toel ja oma "viienda kolonni" sisseviimisega Sorose jm tegelaste fondide abil. Hiina aga meetodil - meie ehitame teile ...., teie lubate meile oma riigi .... kasutamist. Inimressurssi jagub neil endil.
Lihtsalt Rooma impeeriumist saadik üks ja sama mudel suuremate või väiksemate variatsioonidega. Raha võim pangajuutide mõnende suguvõsade osavõtul on nüanss, mis on tekkinud Euroopa uusajal.
Ja see mudel tõenäoliselt jääb toimima ka edaspidi, peab ainult muutuma planeedi ressursse säästvamaks. Kuidas ja mil viisil see saab toimuma, ses osas julgen soovitada - palju väikseid isetekkelis rohujuure mudeleid ja mitte mingeid suuri (suurriiklikke) kaugelt suurest keskusest juhitud ideoloogilisi plaane.
Kas riigi raha erakätes või mitte - selle kasulikkus ilmselt sõltub, mis riigi ja milliste eraisikute kätes - tõenäoliselt on mõlemal juhul võimalik nii head kui halbe; aga ajaloost on teada rohkem seda, et riigi käes olev vara kipub olema halvasti hoitud, aga see pole mu meelest mitte tingitud sellest, et igasugune riik on oma olemuselt hlb omanik, vaid seda et seni on inimolemusest lähtuvalt riikide jm väga suurte moodustiste etteotsa tõusnud kõnts - Murphy seadus: elu on nagu settekaev - kõnts tõuseb pinnale.
Abi
Mannu
