Esimene mumifitseeritud lõvi leitud

(03-10-2004 21:35 )Tutanhamon Kirjutas:  Lisaks lõvidele on leitud veel mumifitseeritud ahve, iibiseid, kalu, kasse, koeri ja krokodille. Siiamaani polnud lõvisid leitud.

Lõvidel on Egiptuses eriline tähendus. Lisaks oma tugevusele ja metsikusele, on nad ju loomade kuningad. Ka paljud Egiptuse jumalannad kujutati lõvi näojoontega. Lõvi oli jumalate loom..

Lõvide kohta pole vahepeal sattunud lugema, aga leidsin huvitava lingi kasside mumifitseerimise kohta.
Tuhandeid kassimuumiaid säilitati Bubastise hiigeltemplis, mis oli pühendatud kassjumalanna Bastile.
Üks teooria väidab, et kass oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja seda juba 4 miljonit aastat tagasi inimeste eellaste poolt.
W. Herre ja M. Röhrsi andmeil tunti kodukassi hiljemalt 6. – 5. aastatuhandel Jordaanias, 2. aastatuhandel e. m. a. Lõuna-Iraagis ja umbes 2500. – 2000. a. e. m. a. Egiptuses.
Kassi kodustamise aeg Egiptuses, nagu näitab kassimuumiate analüüs, langeb tõenäoliselt Vana riigi (2778 – 2263 e.m.a.) perioodi. Ajavahemikus 2500. – 2000. a. e. m. a. maetud kassimuumiate koljudel võib juba täheldada kodustamisega kaasnevaid tunnuseid.
Juba keskmise riigi algul asus kass pühaks peetud lõvi asemele ning lõvipeaga Sachmeti asemel hakati kummardama kassipealist jumalannat Basti. Bast oli kuujumalanna ning sümboliseeris valguse võitu pimeduse üle, rõõmu ja lasterikkust. Sellega seostub hästi kassi öine eluviis, suur viljakus ning võime järglasi kergesti ilmale tuua. Kord aastas peeti kassjumalanna auks suuri pidustusi. Tuntuim kassikultuse keskus Egiptuses asus Niiluse deltas Bubastises, kus oli punasest graniidist tempel ja jumalanna Basti kuldne kuju. Bubastisesse ja teistesse kultusepaikadesse toodi oma surnud kassid ning lasti preestritel balsameerida. Enamasti asetati vase, pronksi, hõbeda, kulla või värviliste kividega kaunistatud puust sarka.

Äärmuslik kassikultus polnud Egiptuses mööduv lühiajaline nähtus, vaid kestis ligemale 2000 aastat. Kultuse ulatusest annab ettekujutuse I sajandil e. m. a. elanud Kreeka ajaloolase Diodoruse kompilatiivne “Ajalooline raamatukogu”.

http://www.hot.ee/kassikas/ajalugu.html#mummy