Täna Fortes uudis sellest, kuidas rämpstoit mõjutab laste IQ-d
http://forte.delfi.ee/news/teadus/toesta...d=40104200
Närvi ajasid inimesed, kes endiselt leierdavad teema - kui ma söön burgeri komponente eraldi, siis on tervislik ja kui söön koos siis on äkki rämps bla bla bla... Kirjutasin nii sinna kui ka siia vastuseks:
Te ikka saate aru, et rämpstoit on rämpstoit just seetõttu, et teda on kui rämpsu VALMISTATUD! Söö kodus koos neid kotlette ja saiu palju tahad, ent kodus valmistatud roog ei ole võrreldav kiirtoidu kohas valmistatavaga.
Esiteks - hamburgeri kotlett ei ole kotlett, vaid enamjaolt siiski pihv ja pihvil ei ole lihaga mitte miskit pistmist. Pihvis on 40%-50% lihamassi (tõlge: mehaaniliselt purustatud kondid koos nende liharäbalatega, mis on liha eemaldamisel veel kontide külge jäänud), tärklist, porgandit, soja (meie importsoja on 98% ulatuses GMO, geneetilise muundamise kohta aga pikemaajalised uuringud puuduvad, Vene teadlased on aga näiteks hamstritel täheldanud kolme põlvkonna üleseid geenmutatsioone), kõige viimaseks aga on pihv rikastatud naatriumvesinikglutamaadiga (jätame hetkeks Hiina köögi sündroomi kõrvale ja ütleme lihtsalt, et tegemist on maitsetugevdaja ja sõltuvustekitajaga, mille ülesandeks on sitast saia teha)
Teiseks - hamburgeri kaste on taaskord kõike muud kui viisakas kaste. Ketšup ja majonees segatult, nagu kodus tehakse, sisaldab samuti juba läbi ketšupi kõiksugu erinevaid E aineid. Kui võtta arvesse ka võimalikult madalad tootmis- ja ainekulud, siis on usutavasti tegemist võimalikult odava lögaga, milles ka erinevad magusained sees (aspartaam -
http://bit.ly/aspartaam)
Kolmandaks - saiake, mille vahele kogu see jama topitakse. Üldse võiks laste puhul veidi piirata nisutoodete kasutamist, nisu sellisel kujul nagu meil müüakse, ei sisalda peale pikka töötlemisprotsessi enam mitte mingeid kasulikke komponente või toitaineid - nagu sojagi, on ka nisu lihtsalt tühipaljas massiaine, tühja massi tekitaja. Sa võid ju saia pugida ja ka täiskõhutunne tekib, ent organism sealt miskit vajalikku enesele ei saa.
Friikartulid - kartul nagu kartul ikka, ent läbi immutatud toiduõliga, mis on üks kahest - ta kas on rafineeritud (kuumtöödeldud, seega ilma kasulike toitaineteta, enamasti GM rapsist) või rafineerimata (külmtöödeldud, seega on kasulikud ained säilunud, ent fritüürimisel eraldub suures koguses transrasvhappeid, mis oksüdeeruvad ja mõjuvad seedimisele väga halvasti).
Seega kogu loo põhipoint ongi see, et kui teha burgerit kodus, on meil võimalus VALIDA komponente ja teha burgerist kasvõi maailma kõige tervislikum suutäis, ent kiirsöögikohast ostes peab tahes-tahtmata arvestama, et sealt saadav on kõike muud kui tervislik. ERITI lastele.
Abi
