Veedade tsivilisatsiooni saladused - Тайны Ведической цивилизации

"Elu ongi Armastus ja Armastus ongi Elu."

See väide on tõesti õige aga Sa vist näed seda piiratult.
Elu (suuretähega) all (Vaimses mõistes) ei mõisteta loodust, ümbrust, bioloogilist elu, keha tundeid,mõtteid, taipamist. Elu on Teadmine.
Näiteks laps lahendab lihtsat matemaatika ülesannet. Ei tule välja. Ta Teab, et ta ei saa aru. Mõneajapärast aju loob seosed ja vastus nagu iseenesest „hüppab“ välja. Eakas inimene samuti lihtsama probleemi lahendamisel Teab, et ta ei saa aru. Ajust vastuse seoseid tuleb vähem. Aga Teadmine on koguaeg Primaarne ja muutumatu.
„Elu on Armastus“ ei tähenda seda kui vaatled kassipoega mängimas, või oled armunud, või midagi elus läks hästi kas endal või lähedastega.
Elu on Armastus siis kui kaob ära erinevus mina ja ümbruse vahel. Kõik sulab Üheks. „Elu on Armastus“ ka siis kui näed kuidas tiiger murrab noore sebra, armunu lahkub, või midagi elus läks halvasti enda või lähedastega.
Erinevus mina (minamõte) ja ümbruse vahel tuleneb illusioonist. Seda eraldiseisvat mina pole reaalselt olemas. Eksisteerib ainult Üks Muutumatu Mina, mis ei ole millestki lahus.
Mis puudutab surma, siis Elu seda ei tunne. Niiet Armastus on ikka ühesugune.
Muidugi me ei räägi siin armastusest kui tundest või emotsioonist, mis tekkib ja kaob, või millegi/kellegi omamisest. Vaimselt tasandilt rääkides Armastus tähendab Vaatleja ja Vaadeldava sulandumist Üheks ja järgi jääb vaid Mina Olen. Kes siis ongi Elu ja Armastus...