Peab tunnistama, et 85 aastat tagasi Kansase osariigist pärit
Clyde Tombaugh poolt avastatud Pluuto on võrreldes teiste planeetidega (jah, ma nimetan teda endiselt planeediks) päris pisike - 0.24% Maa massist ja kusagil 2270 km diameetris.
Mäletan veel aega (kuigi ma nii vana ka nüüd ei ole), kui eesti keeles ilmunud
Universumi nimeline raamat Pluuto peatüki juures spekuleeris, et varsti hakatakse ta juurde sondi saatma. Optimistlikele ennustustele vaatamata saadeti
New Horizons nimeline kosmosesond teele alles 2006. aastal. Täna, täpselt kell 14:49:57 jõuab see sond Pluutole kõige lähemale (12 500 km).
Unustage ära, et ta enam tehniliselt planeet pole. Kurat võtaks, ta on! Ta oli ja on, ning meie (inimkond) näeme teda esmakordselt homme detailselt. Me saatsime läbi külma kosmose ta juurde masina ja see masin teeb temast pilte. Viimati nägime me fotosid seninägematust planeedist Neptuun 1989. aasta augustis, kui Voyager 2 oma ajaloolist lendu realiseeris. 26 aastat on möödunud - vaatame siis Pluutot esmakordselt.
Kommentaar: Ma lihtsalt pean ütlema, et on väga imelik, et mina olen esimene kes selle teema foorumis esimesena üles tõstis. Väidetavalt on siin inimesi, kes näevad vist iga päev UFOsid (ma eeldan, et maavälist päritolu lennumasinaid) ja suhtlevad imepäraste jõududega, energiate ja Tesla vaimuga. Aga ju siis midagi nii reaalset kui tegelikult tehtud pilt kosmosest lipsab silmade vahelt läbi. Teadus olevat ju vist kuri ja "jõudude" poolt kontrollitud - sellepärast?
Pluuto ja tema suurima kaaslase, Charoni, võrdlus Maa ja Kuuga (loodan südamest, et keegi ei arva, et Kuu saab sellisest vaatenurgast nii suur ja selle küljega paista):