Tahtsin Vana-Egiptuse hauakambrite teemasse sellest kirjutada, aga leidsin, et vaarao Pseusennese hõbekirstust ka eraldi teema. Oli juba ununenud.
Lisan teemasse üht-teist juurde.
Selles hõbedases inimesekujulises sarkofaagis, mis oli kaunistatud kuldsete vahetükkidega, Pseusennese muumia siis lamaski. Aastal 1940 kui see avati.
Sarkofaag oli tolle aja kohta (see vaarao valitses 1030-993 ema) mõõtmatult luksuslik ning selle kõrval kahvatuvad isegi Tutanhamoni aarded. Asi on selles, et Iidse kuningariigi vaaraode epohhil ületas hõbeda hind Egiptuses kulla hinna kaks korda.
Hõbedaga töötamist peeti palju keerulisemaks, meistreid oli vähem ning nende töötasu vastavalt kõrgem.
Kuninglik uraeus - (egiptuse väesümbol - püha madu) ehk kobra, mis lamas vaarao maski ülemises osas, oli valmistatud märgatavalt meisterlikumalt kui Tutanhamoni peakatte barbaalselt suurepärased elemendid. Maski eripärasuste hulgas, mis tekitavad tähelepanu võrdluses Tutanhamoni maskiga (vaatamata sellele, et neid eraldab 300 aastat), oli märgatav metalli läige. Pseusennese mask oli kõigele lisaks ka hoolikalt poleeritud.
Pseusennese muumiat kattev lina oli samuti kullaga kirjatud mustriga. Selle all olid kullast ehted: 12 käevõru vasakule käele, umbes 30 sõrmust, kaelakeed, pitsilised pektoraalid, kuus kuldset fermuaari, kullast ja lasuriidist helmed. Jalgadel kullast võrud ja sandaalid.
Vaatamata oma tagasihoidlikele mõõtudele olid kuninglikus hauakambris säilinud puudad kulda, hõbedat, vääriskive. Lisaks veel palju muud, sh kuldsed jumalate kujukesed ning vaaraode surimaskid, lasuriit, helesinine türkiis.
Eriti palju oli lasuriiti, isegi rohkem kui Tutanhamoni hauakambris. See aga oli kõige kallimaks vääriskiviks Egiptuses, seda saadi kaasaegse Afganistani territooiumilt.
Allikas: "Hõbedase vaarao" aarded. "Mõistatuslikud faktid" 2014/10, lk.10-11.
Pilt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Psusennes_I
Abi
