Kuidas Hitler koondas võimu riigis enda kätte

II. Riigi ühendamine.
„See on minu uhkus - ka peale minu lahkumist öeldakse, et see olin mina kes taastas Saksa
töötaja uhkuse ja pani tema tundma austust oma riigi vastu ning ka vastupidi" ütles Hitler saades
Kantsleriks. Ta pidas silmas mitte ainult seda, et pani kõik sakslased tööle aga ka seda, et töötaja
sai lisaks kohustustele ka õigused ja võrdse staatuse teiste ametite seas.
Riik ja selle „keerutajad" olid olnud nagu paha võõrasema töölise suhtes. Klassivõitlus polnud
Marksistide eksklusiivne tegevus, vaid oli juba ammu enne nende saabumist areenile olnud
igapäevane osa töölise elust. See oli olnud ka osa kapitalistide igapäevasest elust kellede peamine
eesmärk oli domineerida töölise ja tema saavutuste üle. Seoses sellega oli saksa töölist koheldud
kui alamat klassi olendit kelle ainuke ülesanne oli teenida raha omanikule.
Kapitalisti meelest oli raha ainuke tasuv püüdlus elus ja ainuke riigi edukuse näitaja. Hitleri jaoks oli
kogu kontseptsioon ülesse seatud valedele alustele raha oli vaid vahend saavutamaks inimesele ja
töötajale uhkust ja hinge.
Hitler ei soovinud lihtsat klassivõitluse lõpetamist aga luua tingimused kus selline muutub
mittevajalikuks.
Kellelgi oli oma saavutuste realiseerimiseks suur kogus kulda - Hitleril oli vaid soov ja tahtejõud.
Hitler teadis, et midagi on vaja leida midagi mis asendaks raha esialgu ja aitaks majandusele hoo
sisse puhuda.
Et taastada töölise usk oma kodumaasse peab eelkõige taastama töölises tunde, et ta pole lihtsalt
mingi tööriist vaid temast sõltub midagi, et ka temal on hing ning ta on osake riigist ja rahvast. Töö
on asi millest sõltub kõik - töö loob selle millest me elame.
Eesmärk polnud mitte lihtsalt panna kuus miljonit inimest tööle aga saavutada inimeste
arusaamistes täielik revolutsioon.
„Inimesed pole siia Maale pandud majanduse tarvis ja majandus ei eksisteeri raha jaoks. Vastupidi
- raha on määratud teenima majandust ja majandus on määratud teenima rahvast" ütles Hitler.
Ei piisa, et lihtsalt avada tuhanded suletud tehased ja täita need töölistega. See teeks kui poleks
mingit muudatust toimunud. Vaja oli luua moraalne ja emotsionaalne side töötajate ja töö vahel -
luua moraalne kapitalism mis teeniks riigi ja rahva huve mitte üksikute ja raha huve.
Hitler teadis, et selliseid eesmärke ei ole võimalik saavutada kui riigi erinevad osad on kui kaklevad
kutsikad. Kui riigi on sadu parteisid mis võitlevad omavahel ja neid huvitab eelkõige enda mitte riigi
ja rahva heaolu -selline poliitiline režiim oli valitsenud Saksamaal alates 1919 aastast.
Taastada riigi aparaadi ühtsus oli seega aluseks igale muudatusele mis tal kavas oli.
Vene vanasõna ütleb - „kala hakkab mädanema peast". Ja see oli just endise Saksa poliitiline pea
mille ta tahtis maha raiuda. Lõpuks lagunesid kõik poliitilised parteid isegi ilma nominaalse kaitseta.
1930 aastal vananev President von Hindendburg kasutas oma jõudu ja Weimari konstitutsiooni
andes välja seaduse tuntud kui Artikkel 48 mis andis Kantsleritele pea diktaatori volitused. Kuid
eelnevate juhtide puhul isegi see ei andnud mingeid tulemusi.
Eelmised ehk viimased Kantslerid enne Hitlerit härrased Brüning, von Papen ja Kindral Schleicher
olid suutelised valitsema Artikkel 48 alusel välja antud Erakorraliste Käskude alusel. Sellise
valitsemise ebapopulaarsust näitas usaldushääletus kus 90% saadikutest hääletas tollase Kantsleri
vastu.
Hitleri tõus võimule tõi sellisele impotentsusele kiire lõpu. Von Hindenburgi korraldusel pandi Hitler
suluseisu ja talle anti võimalus määrata ainult 2 NSDP ehk oma inimest valitsusse.
Hindenburgi esindajate kohustus valitsuses oli hoida Hitlerit lühikese rihma otsas. Kuid Hitler
kavaldas nad üle ning manipuleerides parlamendiga selle 24 märtsi istungil sai omale eriõigused kui
Parlament 2/3 enamusega võttis vast nn Enabling Act'i mis peatas legaalselt konstitutsiooni ja andis
Hitleri eriõigused järgmiseks neljaks aastaks.
Nüüd oli Hitleril aega 4 aastat oma plaanide teostamiseks. Poliitiliselt oli see revolutsioon - Hitleri
esimene revolutsioon. Ja mis peamine - see oli saavutatud täielikult demokraatlike vahenditega.
Sarnaselt oli ta tõusnud Kantsleri toolile - sarnaselt sai ta ka volitused Parlamendilt.
See oli kooskõlas Hitleri põhiprintsiibiga - võim peab olema saavutatud rahva vabalt antud volituste
alusel. Hitler tavatses ütelda - „Kui sa saavutad võimu inimeste üle ainult riigi asutuste abiga siis
parem planeeri kella 9.00 keelutundi".
Mitte üheski riigis eelnevalt polnud riigipea saavutanud sellist ülekaalukat populaarsust nagu Hitler
Saksamaal. Tema soosingu protsent oli 70 % võrreldes tavalise 50-51% ga.
Hitler kordas tihti - „Ma ei ole diktaator ja kunagi ei saa selliseks. Demokraatia printsiipe hakkab
Natsionaal Sotsialism kõrvale kaldumatult järgima".
Autoritaarsus ei tähenda türanniat. Türann on selline kes saabub võimule ja hoiab sellest kinni
rahva tahte vastaselt. Demokraat saab võimule hääletustega. Kas see fakt meeldib kellelegi või
mitte see on ise asi aga fakt jääb selliseks - Hitler tuli võimule ja püsis võimul tänu laiade masside
tugevale toetusele kogu oma valitsemise ajal. Peale esialgset pääsu Kantsleri toolile tema
populaarsus ainult kasvas. Seda on sunnitud isegi mainima tugevalt Hitleri vastased ajaloolased
nagu Joachim Fest kes kirjutas;
Hitlerit ei huvitanud kunagi lihtsa türannia kehtestamine. Lihtne võimuiha ei seleta tema isikut ega
energiat - te lihtsalt ei olnud sündinud türanniks. Tal oli missioon kaitsta Euroopat ja Aaria rassi...
Ta tunnetas lausa vaistlikult rahvast ja tema reaktsioone ning jälgis ja järgis neid kannatamatusega.
Need read ei olnud kirjutatud Dr.Goebbelsi poolt aga Hitleri ja valitsuse tugeva kriitiku poolt - J.
Fest, Hitler, New York: 1974, lk 417.
28 veebruariks 1933 oli Hitler end vabastanud poliitilisest ballastist millega teda oli varustanud
Hindendburg. Riigipäevahoone põleng eelmisel õhtul pani Presidenti alla kirjutama eriolukorra
seadust „For The Protection of the People and the State" (Riigi ja Rahva kaitseks) mis tunduvalt
suurendas valitsuse volitusi.
Vaatamata sellele otsis Hitler midagi muud kui ainult vana mehe mokaotsast antud lubadusi. Ta
soovis seadusandlikku võimu mida saab anda ainult kõrgem rahvavõimu organ - Riigikogu ehk
Reichtag. Hitler valmistas seda ette oskuslikult ja peene poliitiku vaistuga mida keegi temalt ei
oodanud. „Ta omas poliitilise rütmi tunnetust ja intelligentsust oma eesmärkide saavutamisel" -
kirjutas juba eelpool mainitud ajaloolane Fest.
Esialgu töötles Hitler hoolikalt von Hindenburgi kes Esimese Maailmasõja veterani ja Feldmarssalina
oli väga kinni traditsioonides. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi
pärast Potsdamis 21 märtsil 1933 aastal sealse garnisoni kirikus. Potsdamis toimus propaganda
ürituste kõrgeim pilotaas ja seda just paar päeva varem kui Riigipäev oli kokku kutsutud.
(Saksa Riigipäeva juhtis President Hindenburg)
Hindenburg oli teeninud armees üle poole sajandi. Et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega
organiseeris Hitler pea kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil
osalemiseks.