Mulle meeldib selles pikemas artiklis eriti see osa:
"Tehes tiiru ümber kiriku, leiab suurema vaevata maapinna ligidalt või natuke kõrgemalt päris mitu kivi, millesse on rist uuristatud. Ilmselt on tegu katolikuaegsete pühitsusristidega. Ühel maast mitme meetri kõrgusel asuval suurel kivil on aga raskesti seletatav märk. See meenutab esmapilgul H-tähte – ehk on see topeltrist, mis peaks sümboliseerima veel suuremat väge kui üks rist.
Veelgi põnevam märk on kiriku ühes nurgas, kus maa seest poolenisti väljaulatuval kivil on näha kaar ja selle keskel punkt. Tervikpilt seega kujutaks sõõri punktiga keskel. See on aga ürgne päikesekujutis paljudel rahvastel. Ja päikest, nagu paljud teised, kummardasid ka eestlased.
Kui olen kividele ringi peale teinud, näitab kirikuõpetaja mulle oma viimast leidu – väikeselohulist kultuskivi, mis vedeles maas kiriku müüridelt pudenenud kivide ja krohvitükkide hulgas. Kahtlemata pärineb see kivi ajast enne kirikut. Kas ka raidpiltidega kivid, vähemasti osa neist, olid olemas juba enne kirikut."
Kuna on kiriku ümbert leitud ka teisi iidsete sümbolitega kive, siis ilmselt võib jätta ära võimaluse, et keegi sihilikult nalja tegi?
St et keegi kraapis need sümbolid meie ajal kivile.
On pakutud ka varianti, et Karula kirik on üldse kõige vanem kirik Eestis ja artiklist võis lugeda, et asus pühas hiies.
Äänisjärve kaljujoonised:
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84%C3%A...jujoonised
See paneb taas mõtlema Koola poolsaare saladustele ja sellele, kuidas maailma erinevais paigus on kaljudelt leitud nii sarnaseid jooniseid. Meie puhul siis Karula kiriku kividelt.
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/...ivisse.htm