Mis paneb inimesi eitama tõsiasju ja uskuma vandenõusid?

(08-11-2019 19:12 )Nielander Kirjutas:  

(08-11-2019 18:58 )Minaelan Kirjutas:  Need, kes inimkonna masse juhivad ja mõjutavad, pole lollid. Nad on kõikvõimsad.

Eesti keeles kõlab see umbes nii: "Põhiline asi mida olen vandenõude kohta õppinud on, et neid usutakse enda lohutamiseks. Maailm on tegelikult kaootiline. Seda ei juhi Illuminaadid, juudid või hallid tulnukad. Tõde on hoopis hirmsam - keegi ei juhi seda. Maailm on juhitamatu."

Minu puhul on asi vastupidi. Juhitamatu maailm ja inimlik rumalus, mida siin enne mainisin, on lohutavam väljavaade. Sest eksju lootust on, et tekib hea juht ja/või inimesed õpivad. Kuid kurja geeniuse juhitav maailm on talumatu väljavaade. Ja kuri-hea on suhteline ju. On ju ütlemine, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.

Globaalse ülemaailmse juhtimise kohta ma arvan, et see on väga peidetud, ja seda mitte inimliku salastatuse mõttes, et mingid salajane üliorganisatsioon nagu illuminaatid või midaiganes. Vaid see on peidetud kuhugile inimpsüühhikasse, kambavaimu, kergema vastupanu teed minemisse. Noh, onju kergem elada, kui sa usaldad oma (riigi)juhte, kes nt mitu aastat tagasi korrutasid - ei ole kriisi, ei ole kriisi - kuid samal ajal omaenda mõistus tasakesi sosistas vastupisist - aga see vastupidine väljavaade oli natuke masendavam ja lihtsam oli uskuda sugereerivat avalikku arvamust. Kliimamuutuste eitajatel toimib sama asi, lihtsam on eitada, ja selle näite puhul juba sukelduda oma seisukohta toetavasse inforuumi. 2008. aastal majanduskriisi puhul ei olnud veel välja kujunenud nii selgeis eraldatud maailmavaadetega inforuume.

Minu meelest sinna vaikivasse avalikku arvamusse ongi peidetud need reptiloidid ja illuminaatid. Sest need ülikõrged maailmajuhid on samasugused rumalad ja mõjutatavad inimesed nagu tublid ametnikudki. Ja see on iseennast taastootev süsteem. Nagu tuksuv süda sigmasõlme toel. Südamestimulaatori olemasolu kohta võib ju spekuleerida. Mina ei tea, kas on või ei ole. Kuid loomulik sigmasõlm on igas süsteemis olemas, seda mina tean.

Ma olen ise sajandivahetuse ajal töötanud eurodokumente tõlkivas ametiasutuses ja tajunud väga selgelt seda "tabamatut miskit", mis paneb inimese võtma omaks töökeskkonna mentaliteeti. Lihtsalt ulutakse koos huntidega ja kõik. Kriitikavabalt. Kriitikameel ju kuskil vaikselt võib tiksuda, kuid see nõuab tohutut isiklikku jõudu, et selle juhindudes käituda. See on siis mugavus. See toimub praegu ajakirjanduses. On Postimehes veel tõesti mõned konservatiivsed ajakirjanikud, kuid kui kaua nad jaksavad vastuvoolu ujuda? Tuletage meelde nüüd piiblit, kus ainukene hädakuulutaja prohvet sunniti vaikima hoosiannat-laulva enamuse poolt. Ja samas, ikkagi on ju ka võimalik, et see kriitikameel eksibki.

Aga inimlik lollus lokkab "tublide" ametnike seas, kes teevad kästut 200-protsendiliselt ja rohkemgi veel.