Maa siseneb uude geoloogilisse ajastikku
Teadlaste väitel on meie koduplaneedi jaoks saabunud uus geoloogiline periood — uue inimese ajastik.
Inimesed on planeeti nii suurel ja enneolematul määral muutnud, et selle tulemusel on saabumas uus geoloogilise ajaloo epohh, vahendab The Daily Telegraph.
Reostuse, rahvastiku kasvu, linnastumise, reisimise, kaevandamise ja fossiilkütuste kasutamisega oleme planeeti mõjutanud nii tugevalt, et neid mõjusid tuntakse veel miljonite aastate pärast, usuvad eksperdid.
Kardetavasti viivad inimkonna tekitatud kahjustused suuruselt kuuenda massilise väljasuremiseni Maa ajaloos; igaveseks kaovad tuhanded taime- ja loomaliigid.
Uus ajastik, mida nimetatakse antropotseeniks — st “uus inimene” —, oleks esimene geoloogilise ajaskaala periood, mida on peamiselt kujundanud üheainsa liigi tegevus.
Termin on küll teadlaste hulgas juba enam kui kümnendi mitteametlikus kasutuses olnud, kuid praegu vaagitakse selle ametlikku kasutuselevõttu.
Asutatud on ekspertide töörühm, mis peaks koguma kokku kõik tõendid, mis toetavad ajastiku tunnustamist praeguse holotseeni-ajastiku mantlipärijana.
Töörühm võtab arvesse muutuseid, mida inimtegevus Maa bioloogilises mitmekesisuses ja kivististe struktuuris kaasa toonud on, ning ka selliseid mõjutegureid nagu reostus ja mineraalide eemaldamine maapõuest.
Loodetavasti jõuab nende algatus kolme aasta pärast rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu ette, mis peab otsustama, kas üleminek uude ajastikku on toimunud või mitte.
Teooria pakkus välja rühm teadlaseid, nende hulgas Nobeli preemia laureaat atmosfäärikeemik Paul Crutzen, ajakirjas Environmental Science&Technology.
“Antropotseen esindab uut faasi nii inimkonna kui Maa ajaloos, kus loodusjõud ja inimtegevus on lõimunud, nii et ühe saatus määrab ka teise saatuse. Geoloogiliselt on see märkimisväärne periood planeedi ajaloos,” kirjutavad teadlased.
“On avaldatud arvamust, et me oleme teel sellise katastroofilise massilise väljasuremiste laine poole, mis on võrreldav viie varasema suurema liikide väljasuremisega Maa geoloogilises minevikus,” märgib töö kaasautor, Leicesteri ülikooli doktor Jan Zalasiewicz.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=30087963
Abi
