paanika

Kindlasti tasuks otsida loodusest abi ning unustada igasugu soovitused "professionaalidelt" abi otsimiseks.

Tsiteeriks siia ühest teisest teemast iseenda teksti, mis sobib ka antud teemasse minu vastuseks:

AD-d (antidepressandid) lõhuvad tükkideks inimese emotsioonkeha, mis on niigi ärevushäirete käes juba kannatada saanud. Nagu ikka keemia puhul, ei ravi AD mitte põhjust vaid tagajärge - kui ärevushäirete puhul on emotsioonkeha rikkis, siis AD lõhub selle täielikult.

Paanikahäired on ka osa sellisest nähtusest nagu bipolaarne häire, ehk vanema nimetusega depressiiv-maniakaalne psühhoos. Tegemist on siis suhteliselt raske ja kurnava seisundiga, kus vahelduvad paanika ja depressioon. Iga korraga üha sügavamaks ja tugevamaks muutudes.

Närvisüsteemi häired saavad enamasti alguse sellest, et kodused või lähedased sõna otseses mõttes käivad närvidele. Inimene tunneb, kuidas temas tekib trots ja viha, iga kord seda närvitsemist kuuldes blokeerub üha enam ja enam iseenda närvisüsteemist. Kui üldnärvisüsteem on juba välja lülitunud, asutakse kesknärvisüsteemi kallale. Blokeerib inimene ise, kuna ei taha minna närvi, ei taha võpatada taas, kui keegi tema kõrval närvitseb. Sest see kes närvitseb, elab ennast välja, kuid see kes närvitseja kõrval, elab endasse sisse.

Tekivad emotsioonid - väljapääsmatuse tundest lähtuvad ärevushäired, mis sageli peidetakse võltsnaeratuse taha. Inimene kinnitab endale et kõik on hästi, kõik on korras, seesmiselt aga põleb ja röögib tema sisemuses kõik. Bipolaarsus on kõige lihtsamal tasemel öelduna äärmuslike emotsioonipuhangute vahelduvus, kusjuures see ülemiek ühelt äärmuselt teisele on tavaliselt inimese enda jaoks väga rusuv.

Aga kui inimest aidata ja teda poputada, siis see vaid süvendab tema seisukorda. Esmalt aetakse ta hullumeelsuse piirile närvitsemisega ning seejärel needsamad inimesed hakkavad teda poputama ja tahavad aidata, võttes inimeselt ära viimasegi võimaluse ISE oma närvisüsteem korda ajada. Inimene peab ise mõistma, et tema on ainus, kes suudab oma mõttemaailma kontrollida. Lasku endast välja see kogutud närvilisus, kõik see viha, mis on kogunenud ja närvikimpude taha pidama jäänud. Bipolaarsus on keha enese viis viia organism automaatreziimile, mille käigus eneseregulatsiooni tulemusena väljutatakse nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone, organism puhastub ja inimene, kellega see toimub, peab teadlikult sellele kaasa aitama, muidu võibki säärane "autopiloodil" olukord kestma jääda.

Tavaliselt jääbki, kuna inimesel ei lasta olla tema ise ja haletsetakse teda piisavalt, et veelgi tema ärevushäireid tõsta.