Pommivarjendid Helsingis

Excubitoris:e info on tõene.
Soomes muudeti 1994 kehtivat Ehitusseadust mis ei nõudnud enam üldkasutatavate hoonete ja korrusmajadesse varjendite ehitamist.
Sellele vaatamata on praegusel ajal juba eksisteerivad varjendisüsteemid vägagi aukartustäratavad.
Soomlastel on graniitkalju nn. "kallioperä" mis võimaldas nende suurte käigusüsteemide ehitamist küllaltki lihtsalt ja odavalt.
Näiteks Helsinkit veega varustav Päijänne veetunnel on 120 km pikk.
Graniitkaljusse tunneli rajamine ongi allmaatöödest kõige odavam ja kergem variant.
Pole vaja tapelda vesiliivaga, külmutada jm.
Kõik mis uuristamisel kätte saad on kaup, suurepärane graniitkillustik.
Pärast võta lihtsalt luud ja pühi põrand puhtaks.
Helsinki varjenditest on ligi 15% ühendatud suurtemate süsteemidega, kaubanduskeskuste ja hotellide maaaluste garaazhidega ning metroosüsteemi- ning teenindustunnelitega.
Lisaks militaarotstarbelised tunnelid milliste rajamist alustati juba üleeelmisel sajandil.
Nii on Helsinki sadama kaitseks seitsmele saarele ehitatud Suomenlinna fortidesüsteemis olevad
Meresõjakooli hooned ühendatud mandriga ka veealuse graniittunneliga. Kui kümmekond aastat tagasi SILJALINE reisilaev sõitis Suomenlinna ees karile, transporditi kõik reisijad maale sedasama tunnelit pidi mis on ühendatud ka parklaga Tähetornimäe all (Olympiaterminaali lähedal).

Suomenlinna: http://www.suomenlinna.fi/


[Muudetud: 6.12.09 zed]