Hüperborea. Püramiidid Koola poolsaarel

Tänud, Zed! Ühelt sinu antud lingilt leidsin pika jutu Bartšenko kohta:

http://www.yperboreia.org/demin38.asp

Tuletan meelde, et kirjutasin eespool:
Bartšenko oli üks iidsetesse Dün-Hori Teadmistesse pühendatuist.
Bartšenko arvas, et meie esivanematel oli universaalseid teadmisi...nii aatomi lõhestamise, alternatiivsete energiaallikate, aga ka inimeste psühhotroopse mõjutamise vahendite alal.
Ta ei välistanud ka paleokontakti võimalusi vana-aja inimeste ja maaväliste tsivilisatsioonide vahel. Selle kohta oli tal mingeid erilisi andmeid.
Üheks Bartšenko Koola poolsaare ekspeditsiooni varjatud ülesandeks oli ei rohkem ega vähem kui Orionilt pärit saladusliku kivi otsing. See kivi oli nagu võimeline koguma ja edasi andma suurtele kaugustele psüühilist energiat, tagama kontakti kosmilise infoväljaga, mis andis kivi valdajale teadmisi minevikust, olevikust ja tulevikust.
Bartšenko teadis, mida rääkis, kuna luges iidseid tekste, mis olid kirjutatud erilises ideograafilises kirjas. Kahjuks olid tema otsingute tulemused salastatud ja peidetud NKVD arhiividesse. Teadlane, kes omas ekstrasensoorsei võimeid, lasti maha.

Keda huvitab, siis siit leiab Koola poolsaare kaardi:
http://www.yperboreia.org/likbez.asp

Koola poolsaarel asuvate püramiidide kohta ei ole veel teavet juurde leidnud.
Nende püramiidide kohta on Nokitseja kirjutanud Aesti teemas ja kopin selle siia teemasse ka, sest paljud ehk ei ole seda juhtunud veel lugema:

/Meiega on tiba teine lugu, meie mäletame, et oleme väga ammusel ajal siia lennanud Põhja poolt ja sellest peale siin paigal püsinud. Hea oleks pühad energiakohad märkida kaardile Põhjala mastaabis, nii meie kui naabrite juures. Ehk hakkab siis midagi selgemalt välja joonistuma ja ka mälu taastuma.

http://www.rufors.ru/content/view/9/29/

Hüperborea oli olemas.

Natalja Jamnitskaja
10.11.2008.a
Koola poolsaar võib olla eelkoduks ühele maailma vanimaist tsivilisatsioonidest. Seda kinnitavad hüljatud püramiidide juurde Vene Põhjas ekspeditsiooni korraldanud teadlased. Nende andmetel on inimeste poolt ehitatu vanuseks vähemalt 9000 aastat ning seega on Koola poolsaare püramiidid kaks korda vanemad kui Egiptuse omad. Ekspeditsiooni liikmetega vestles ajalehe "Vzgljad" ("ВЗГЛЯД") korrespondent.
Viimasel ajal on Koola poolsaar muutunud uurijate ja teaduslike avastuste jahtijate Mekka'ks. Kõige rohkem huvitasid uurijaid poolsaare paljude järvede läheduses asuvad kaks saladuslikku kõrgendikku, mida lõpuni uurida pole siiski veel kellelgi õnnestunud. Viimati üritas möödunud aastal Vene Põhja saladusi lahendada ajaloolastest, astronoomidest, geoloogidest ja kinematografistidest koosnev vene ekpeditsioon.
Ekspeditsiooni organiseerisid dokumentaalse saatesarja "Hüpotees ("ГипоТэза") žurnalistid telekanalist "Kultuur". Nagu autorid ise tunnistavad, pidi plaanitav film olema teises formaadis.
"Me kavatsesime teha intervjuu selle saladuse lahendamisse kõige suurema panuse andnud Valeri Demin'iga", selgitas ajalehe "Vzgljad" produtsent ja üks projekti autoritest Aleksandr Volkov. Tuntud teadlase, filosoofiateaduste doktori ja 10 teaduslik-populaarse üllitise autori Valeri Demin'i 1997.a ekspeditsioon Koola poolsaarele oli ajaloos teine. Esimene katse tehti kaua aega enne seda - 1921.aastal Üleliidulise Eskperimentaalmeditsiini Neuroenergeetika laboratooriumi juhataja, professor Aleksandr Bartšenko eestvedamisel. Omaaegse ebatavalise ettevõtmise "sponsoriks" oli OGPU, seepärast pole imestada, et uurimistulemused salastati.
Demin, kes sajandi lõpus uue katse ette võttis, sai nüüd esimest korda vabalt rääkida sellest, mida pikki aastaid kattis saladuseloor. Eriti tahtis ta rääkida antropogeense päritoluga saladuslikest objektidest, kuid pärast kojujõudmist ta suri ootamatult.
"Me hilinesime täpselt kaks nädalat", jätkas Volkov. "Demin'i arhiive uuriti juba tema lese kaasabil, kuid hiljem otsustati tema ürituse lõpuleviimiseks korraldada veel üks, kolmas ekpeditsioon"
Uueks retkeks kogunes 18 liiget, kelle hulgas näiteks ka Pulkovo Observatooriumi pressi-sekretär, füüsika-matemaatikateaduste kandidaat Sergei Smirnov, Venemaa Loodusteaduste Akadeemia professor Valeri Tšudinov ja geoloogia- ja geograafiateaduste doktor Dmitri Subetto.
"Paljudele oli sellest ekspeditsioonist osavõtmine suurepäraseks võimaluseks saada esmaavastajaks omal alal", rõhutas projekti autor. " Näiteks vapustavale muinaslaavi kirjutiste (kirja) asjatundjale Valeri Tšudinovile oli see esmakordne võimalus näha kirjutatut nö. elusuuruses, uurida esmaallikast, mitte fotodelt"
Uurijate teekond osutus oodatust ohtlikumaks. Esiteks ei vedanud neil teejuhiga.
"Saamidest kohalikud elanikud juhatasid teed väga vastumeelselt", selgitas produtsent. "Esimene teejuht ütles, et pärast meie "ekskursiooni" järgnevad tal pahandused esivanematega ning hiljem kadus lihtsalt minema. Pidime omale uue teejuhi leidma."
Teejuht on sellises piirkonnas väga tähtis. Püramiidid asuvad praktiliselt inimtühjas kohas kus 150km ulatuses pole ümberringi ühtki hingelist ega teerada. Ilma teejuhita on sammaldunud ja võssakasvanud ehitisi praktiliselt võimatu leida.
"Püramiidide juurde lendasime kopteriga, kuid ülevalt pole neid üldse näha, niivõrd maastikku on nad sulanud tänu taimestikule" jagas selgitusi Volkov.
Teine probleem oli seotud kopteriga, produtsendi sõnul juhtub neis paigus seletamatuid asju ja Demini ekspeditsioon pääses maandumisel purukskukkumisest vaid tänu pilootide meisterlikkusele.
"Meie kopteri sundisid sõjaväelased maanduma kaugemal, sest nagu selgus, oli madalal püramiidide kohal sõjalennukite õhukoridor" jutustas Volkov. "Ainult ime tõttu jõudsime sealt läbi lipsata, kui see meile lühikeseks ajaks avati".
Kuid kannatlikkus tasus end kuhjaga, sest nähtud imed ületasid kõigi ootused.
"Meil oli kaasas kõige kaasaegsem georadar "Oko" (Silm)", jätkas Volkov, "millega saab suvalistest objektidest nagu röntgeniga läbi vaadata. Geoloogide järeldus oli ühene - kõrgendikud on antropogeense iseloomuga, järelikult pole nad looduslikud künkad ning püramiidid on inimeste kätetöö."
Teadlased selgitasid välja, et püramiidid on orienteeritud täpselt Ida-Lääne suunas ja on kolm korda ümber ehitatud (parandatud?). Muistsed asukad ehitasid neid pidevalt kõrgemaks.
Funktsionaalselt moodustavad püramiidid täpse observatooriumi, mis võimaldab jälgida tähistaevas toimuvat. Lihtsate vahenditega loodi süsteem, mille abil meie eellased märkasid galaktilisi muutusi ja uurisid kosmost.
Lisaks meenutavad püramiidid oma vormilt legendaarset mäge Mer (? "гору Меру") ehk maailmatelge, mida mainitakse erinevate nimede all mütoloogiates ja maailmareligioonides.
"Analüüside järgi on püramiidide vanus vähemalt 9000 aastat, mis tähendab, et püramiidide kultuur on pärit Põhjast", tegi kokkuvõtte üks ekspeditsioonis osalenutest, "nii et meie (mõtles küll pigem riiki) selja taga on ajalugu, mille juured ulatuvad suurriigi muistsesse minevikku./

Nüüd on ehk kõigile selge milleks see Hüperborea teema ja Koola poolsaarel asuvate püramiidide teema tehtud on.