Kellele on kasulik praegune majandussurutis?

Minule räägiti näiteks juba 2002 aastal, et selle kümnendi lõpus peab tulema jälle üks majanduskriis, sest kapitalistlik ühiskond ei suuda stabiilselt eksisteerida. Tema elushoidmiseks ongi vaja tippe ja krahhe. Tagantjärgi muidugi hea targutada ja ma isegi koormasin end kõikvõimalike laenudega ja nüüd tore vaadata mitmete sadade tuhandete eest õhku ostsin. Kuid hädaldamine ka ei aita.

Kriisi põhjustas finantsvahenduse sektor. Selle taga oli kasumiahnus ja kasu said need, kes suutsid veel viimasel hetkel megatehinguid teha. Siis tuli välja, et mõned pangad on ennast tagatisteta täiesti tühjaks laenanud. Mõned pangad läksid põhja (Miki maal). Siis ei saanud enam inimesed raha juurde laenata, kuna ka teised pangad üle maailma olid šhokis. Siis ei olnud inimestel enam raha, et osta maju, autosid, muid asju. Siis ei olnud enam ehitajatel ja müüjatel tööd, sest keegi midagi ei osta. Kuna enam kellelgi tööd ei olnud kadusid riigil maksutulud. Maksutulud kadunud peab riik hiigelkärpeid eelarves tegema. Inimene, kes oli juba töö kaodanud ei saa ka riigilt abi. Nõiaring.
Vähemalt nii olen mina aru saanud.

Kasu saab see, kes suudab odaval ajal võimalikult palju "kokku krabada" või kasutada ära valuutade kursimuutusi.

Isiklikult ajab südame pahaks vaid see, et kuna laenukoormused ja elamiskulud on samad, on enamike inimeste palgad langenud ja arvatavasti mitte kunagi samale tasemele ei jõua. Mis tähendab, et seda enam inimesed rabelevad vaid selleks, et napilt ots-otsaga kokku tulla. Hea kui töö üldse muidugi on.
Võiks ju järeldada, et see ongi süstemaatiline orjastamine kellegi poolt, kuid ma ei usu, et kellegi konkreetse poole näpuga näidata saab.


[Muudetud: 24-4-2009 Tom]