ärasõnumine.

Kuidas suhtute nn. ärasõnumisse? Nagu ütled midagi ja kunagi läheb täide või nii. Minul endal on kaks lugu: Aastal 1998* Võrumaal väikeses Urvaste külas elas bussijaama vastas majas üks mees (minule mingi kauge sugulane). Naine oli tal juba ammu surnud ja tütargi oli kodust lahkunud. Mees oli kõva jota ja viinasõber. Tema ütles tihti "Ennem võtku jumal mu suust leiva kui mu käest pitsi". Mees muidugi suitsetas ka ja ühel õhtul jäi ta purjus peaga, suits hambus voodile magama. Tulemus oli see, et maja läks põlema ja kui tuletõrjujad kohale jõudsid oli tuli teinud päris suure töö: toad olid seest põlenud, katus oli põlenud jne. Mees põles ise muidugi ka ära. Ainult, et käsi veeres vana raudvoodi alla ja nii jäigi Mehest ainult käsi järele. Kirstu pandi ainult mehe käsi ja käe kõrvale viinapudel. Veel aastaid eietasid külamutikesed seda lugu.
Teine lugu, mida olen siin ennemgi rääkinud: Kui minu vanavanaisa abiellus ütles ta pulmas "Hea kui 10 aastatgi koos saaks olla" peale kümmet aastat abielu suri vanaisa