Evolutsioon

Parim: Olen ikka lugenud, teadlased polegi tõestanud evolutsiooni kehtivust kuskilt otsast. Need kes midagi sellist väidavad, ei ole aga teadlikud ka sellisest asjaolust, et mateeria on midagi sellist, mida saab näiteks ühest ainest teiseks muuta, mina olen seda kogenud. Kogenud, kuidas justkui eikuskilt tekkis üks teatud aine (tekkis, mitte ei võetud kuskilt millegist juurde) selle põhjal tean, et loomine sai toimuda 6 päevaga. Kui mateeria on midagi sellist, mis on lihtsalt nähtav, siis see ka põhjus, miks vaimud saavad näiteks läbi seinte minna. Tean neid asju kindlalt väita kuna olen neid asju ise kogenud ja palju enamatki veel vaimumaailmast, seega saan enda kogetule ja nähtule kindel olla.
Seega miks peaks mul veel küsimusi olema, kuna usun et universum on loodud ja Jumal ise on mulle tõestanud, et mateeriat saab luua pm eimillestki.

Ei suuda eelnevat kuidagi järgnevaga konteskti viia:
1 Moosese raamatu 2. peatüki 7. salm kirjeldab Aadama loomist nii: Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.
1 Mo 3:1–24: "Et sa kuulsid oma naise sõna ja sõid puust, millest mina sind keelasin, öeldes, et sa ei tohi sellest süüa, siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!"
Vahitornist: Kus oli Aadam enne seda, kui Jehoova ta põrmust lõi? Mitte kuskil! Teda lihtsalt polnud olemas. Seega, kui Jehoova Jumal ütles Aadamale, et see saab jälle mullaks, mõtles ta seda, et Aadam sureb. Aadam ei siirdunud vaimumaailma. Surma korral pidi ta taas elutuks muutuma, tema eksistents pidi lakkama. Tema karistuseks oli surm — elu puudumine —, mitte siirdumine teise ilma (Roomlastele 6:23).
Nii inimestel kui loomadel on ”üks vaim” (Koguja 3:19, SP). Niisiis, kui inimene sureb, siis tema vaim ei jää vaimolevusena teises ilmas eksisteerima.
Piibel ütleb, et inimese surma korral tema ”vaim pöörab Jumala juurde, kes ta on andnud” (Koguja 12:7, SP).
Siinjuures ei peaks vaimu „pöördumist“ otsesõnu võtma, vaid kui „hoiakut“, vaimu tähenduseks pakutakse siin elujõudu.

Piibli jumal ei räägi midagi (inim)vaimudest, kes võiksid läbi seina liikuda.

Mõte selline, et kui inimene on mullast tehtud, seega mateeriast loodud, peaks ta DNA olema mullaga samane ehk siis üks-ühene. Ei oska öelda, kas see on nii. Teada on, et DNA-analüüsid pigem toetavad evolutsiooniteooriat ehk siis ka „mullast võtmist“ liikide (elu) tekkimise seisukohalt.

Parim: Jumalat ei ole keegi loonud!
Minu arust on inimene läbi aegade enesele jumalad ikka ise loonud, kui veidigi ajas ja ruumis ringi vaadata