Evolutsioon

(05-05-2013 16:07 )Nielander Kirjutas:  Ma ei usu, et see evolutsioonile nii väga hull probleem oleks. Esiteks võib looduses näha näiteid "poolikutest" tiibadest - näiteks lennuvõimetud linnud võivad siiski olla suutelised poolikuteks lendudeks, teiseks pole põhjust arvata, et tiiva evolutsioon oleks olnud terve arengu jooksul lendamisele keskendunud. On näiteks pakutud, et algset võisid tiivad täita rolli kui temperatuuri regulaatorid(kui kuum siis tiivad laiali, külmas suru vastu keha), hiljem lisandusid muud funktsioonid. Koibadega on tegelikult sama lugu, sest võib täiesti vabalt öelda, et pool koiba on täpselt 50% parem kui mitte üldse koiba ja 51% koiba on täpselt 1% parem kui pool koiba.
Muidugi on need protsendid täiesti kujundlikud, kuna evolutsioonil ei ole lõppu, kus iga kehaosa on 100%. Võiks kujutleda olukorda, kus näiteks tiib omandab tulevikus mingis keskkonnas mingi täiesti uue funktsiooni ja siis tolle aja teadlased(arenenud näiteks prussakatest) murravad pead, et mis küll oli "uue-tiiva" kunagine ülesanne.

Dawkins on öelnud selliste küsimuste kohta, et need on pisut ülekohtused. See, et bioloog ei suuda tagantjärgi mingi kehaosa evolutsiooni kõikidele etappidele konkreetseid ülesandeid "välja mõelda", ei tähenda, et neid poleks kunagi olnud. Tiiva ja silma evolutsioon on kreatsionistidele üks lemmikumaid argumente evolutsiooni ründamisel - umbes, et "kui sa suuda praegu öelda, et mis kasu võis loomal olla poolikust tiivast, siis järelikult on evolutsiooniteooria vale...mis tähendab, et meil on õigus ja jumal tegi."

Täitsa nõus, mu mõtted hakkasid juba tolle eelmise teksti kirjutamise ajal enamvähem samas suunas liikuma. Materialistlikust/mehhanistlikust/empiirilis teaduslikust aspektist on see teooria minu jaoks üsna usutav. Siiski näib mulle, et praegune empiiriline evolutsiooni teooria on väga poolik, kuna see ei tunnista ega käsitle sisemise teadvuse (mida vahest sisemise jumaluse all saabki laiemalt ka mõista?) tähtsat rolli ja tungi sügavuse kasvu poole. Mehhanistlik empirism aga sisemist teadvust kas alahindab või siis eitab täiesti. Seetõttu nad ei suuda ka jumaliku (minu silmis teadvusliku) tähendust kuidagi sügavamalt mõista, vaid jäävad kinni minevikus üldlevinud müütilise jumala kukutamise juurde. Mõistmata ise kui elegantselt kõrgemalt ja jumalikult (ratsionaalselt) positsioonilt nad seda tegelikult teevad.

Toon ühe näite: kui laps õpib verbaalselt end väljendama, lugema ja loetust arusaama, alustades üksikutest tähtedest, liikudes edasi sõnadeni, siis seostatud lauseteni, sügavamate lõikudeni, jutustavate peatükkideni, tervikliku raamatuni, erinevate stiilide, zhanrite ja valdkondade juurde jne. See protsess on sisuliselt väga sarnane evolutsiooni protsessiga. Kas ta õpib seda vaid tänu juhuslikule mutatsioonile ja looduslikule valikule (mis iseenesest pole samuti ju valed)? Mina väidan, et kaugeltki mitte, sest see on samuti ka lapse, lapsevanemate ja õpetajate sisemine (jumalik) teadvuslik tung ja eemark sügavuse kasvu poole. See pole vaid materialistlikult lahendatav, vaid puhtalt sisemiselt kogetav/tunnetatav arenguline protsess. Ja nüüd kujutame ette, et miks liikide evolutsiooniline protsess peaks kuidagi täiesti kardinaalselt teistsugune olema, kus sisemise jumaliku teadvuse roll on täiesti ära unustatud või alahinnatud? Kas Dawkins, kelle paari raamatut olen suure huvi ja austusega lugenud, siis tõesti ei suuda omaenda sisemise teadvuse üliolulist rolli kuidagi tunnetada, et kõik evolutsioon vaid tõenäosuslikuks juhuseks ja keskkonna valikuks taandada? See on sisult sama, kui süüa pool torti ära ja siis kirjeldada kogu torti vaid allesjäänud nähtava tordi näol. Ise nagu poleks midagi ärasöödud ega sügavamalt kogetud? No tule taevas appi Dawkinsi hordidele, tõesti! Ennem kui teadlased oma empiirilist teadust hakkavad tegema, võiks nad oma nägemust ehk reaalsuse taset vähe kõrgemale kergitada, ja esmalt välist energiat sisemisest kogemusest eristada. Mitte aga kõik vaid väliseks taandada, kui taandamine toimub juba puhtalt nagunii sisemise teel. Halloo dawkinsid?