Sissemüüritud inimesed

Kui sõita mööda Risti-Wirtsu maanteed, siis kohtab teel Hanila kirikut. Mis oma ilusa ümbrusega, põliste pärnapuude ja lokkawate wäljadega mööduja tähelepanu paelub. Hanila kiriku minewik on peidetud kaugesse ajalukku, mil maksid traditsioonid, mis 20. sajangul tunduwad julmana ja ebaõigena.
1912. a. suwel, mil Hanila kirikut remonteeriti, juhtus keegi töömees kogemata altari kõrwalt papi kõnetooli alt krohwi maha tagudes jubedale leiule. Löögi all purunes sein ja awanes müüri koobas, millest paistsid inimkondid. Jalamaid teatati leiust õpetajale Hessele, kes oli oma kihelkonna asjaarmastaja arheoloog. Koobast awades leiti püstasendisse müüritud mees, wäikene weekruus rinna lähedal, müüri augus. Wanu Rooma katolikuaegseid kirikuraamatuid lehitsedes, leidis Hesse, et müüritu on Uku nimeline mees Nehatust (Hanila lähedal), kes sattudes kirikuwande alla end patu lunastamiseks laskis müürida elusalt kirikumüüri. Nagu Hesse rääkinud, olewat müüri pandud elus hani, millest kirik oma nime, Hanila kirik, olewat saanud.
A. Liiw. Hanila kihelkonna kaugemast minewikust. Ajalehest Waba Maa 1920.-30. aastad.

Sirje Simson
Eesti Kirik nr. 20, 16. mai 2001