Igor Volke Vikerraadios UFOdest ja muust huvitavast

(30-04-2017 22:34 )Aadu66 Kirjutas:  Oi oi Kohe õpin ajaloo ära. Ja loen veel enamgi, kui ette antud. Siis olen tark ja tubli!

Aga pandud lingid minu arvamust ei muuda ja suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada.
Mina ei alahinda põrmugi sinu vaimustust Nõukogude luureorganeist, nad olid võimsad. Samuti ei alahindaks ma sinu asemel Nikitat. Muide, teatud ringkonnad arvasid kunagi, et Nikitas on midagi üleloomulikku, sest talle piisas kahest tunnist ööunest ja ülejäänud aja ta töötas. Üldse on sinu maalitud pilt temast väga ühekülgne. Aga olgu minupärast see Nikita kasvõi puruloll ja padujulm(mida ta muidugi ei olnud). Mina väidan siin, et ei tema ega Kennedy ega veel vähem kummagi maa luureohvitserid oleksid olnud võimelised alustama või ära hoidma globaalset sõda.
Sa oled kuidagi tohutult vaimustunud ühest raamatust. Või mitmest samateemalisest. Ei mäleta nime, aga hiljuti oli telekas üks USA nägemusega film ka samast asjast. Seal olid ka mingid presidendi abid need, kes tuumasõja ära hoidsid. Samavõrra usutav. Kahjuks annabki see kõik pildi, millise ta peabki andma. Need raamatud ja filmid on oma ülesande täitnud. Kui mitte muus, siis sind on nad küll kole kurjaks muutnud.

Sa oled ise kenasti- ilusti lahti seletanud, kustkohast sinu "info" pärit on! Elik, tsiteerime: "suurem osa sellest infost oli isegi vene ajal hästi teada." Kas ikka oli? Hea näide, kuidas töötas nõukogude ideoloogia- propagandamasin, paljut toda saasta on ka tänastesse kooliõpikutesse üks- üheselt üle toodud. Stalin- paha, Никита Сергеевич omakorda hea ja töökas, vähese unega nõukogude rahva vabastaja! Suurepärane näide lauslollusest.

Nüüd vaadelgem, kuidas nood asjalood tegelikult olid:
Nikita Hruštšov oli vastuoluline mees, küll neljaklassilise haridusega, kuid kiire taibuga, julm ja kaval. Osalt kompleksides oma väikese kasvu ja harimatuse pärast, teisalt joviaalne, energiline ja edasipürgiv. Osalt see, kes kritseldas nimede kõrvale: «Hukata!», teisalt see, kes valas siiraid pisaraid, kui inimesed Kiievi tänaval oma sõjakannatustest pihtisid.
Mees, kes ehitas Berliini müüri ja viis Vene raketid Kuubale. Mees, kes oli kaasosaline Harkovi ja Kiievi lahinguid puudutanud valeotsustes, mis viis surma sadu tuhandeid sõdureid ja mida oleks saanud vältida.
Nikita tee võimule oli segu juhusest, auahnusest ja sellest, et vastased teda viimse hetkeni alahindasid. Hruštšov taipas, et lihtsakoelise talumatsi mängimine aitab tal kriitilistel hetkedel Stalini õukonnas ellu jääda, ent teinekord oli ta talumats lihtsalt seepärast, et ta seda oligi.
«Ma pole niisugust meest kunagi enne kohanud,» ütles Hruštšovi kohta John F. Kennedy. «Ma rääkisin sellest, et tuumakonflikti puhul hukkub kümne minutiga 70 miljonit inimest, tema aga vaatas mulle otsa ja sõnas: «Mis siis!»»
Hruštšovi ühtaegu nii imetles, kartis kui jälestas Stalinit. Isegi pärast oma kuulsat «salajast kõnet» 20. kongressil 1956. aastal pehmendas ta oma kommentaare Stalini kohta (et mahendada torme, mida kommunismi kuritegude paljastamine tekitas)!

Mõistagi oli Hruštšov palju sügavamalt Stalini terrorisse mässitud kui lihtrahvas üldiselt teadis. Hruštšov oli Moskva parteikomitee esimene sekretär, kui 1936. aasta augustis algasid näidisprotsessid Grigori Zinovjevi, Lev Kamenjevi ja 17 endise juhtiva bolševiku vastu – ning koos sellega ka Suur Terror. 1936. aasta 22. augustil teatas ta ühel parteikoosolekul: “Nagu seltsimees Stalin oma terava leninliku silmaga on näidanud meie partei jaoks õiget teed, nii on ta osutanud ka nurgakestele, kus pesitsevad jätised. Me peame maha laskma nii selle inimrämpsu kui ka Trotski.”
10. juulil võis Hruštšov teatada, et tema piirkonda on tagasi pöördunud 41 305 isikut, 33 436 kurjategijat ja 7869 kulakut. Kurjategijatest 6500 kuulusid 1. kategooriasse. Selliste aruannete põhjal koostas NKVD korralduse nr 00447, mis andis kõigi piirkondade jaoks ette plaani, mitu inimest tuleb maha lasta ja mitu saata töölaagritesse.
Korralduse kinnitas 31. juulil 1937 poliitbüroo. Ohvrite ringi oli vahepeal laiendatud: nüüd hõlmas see ka tsaariametnikke, vaimulikke ja mittebolševistlike parteide liikmeid. Korralduse täitmiseks kulus ligi aasta. Selle aja jooksul mõrvati ja saadeti laagritesse 770 000 inimest. 1937. aasta 2. juulil sai Hruštšov – nii nagu kõik regionaalsete parteiüksuste juhid – poliitbüroolt suunise: kõik pagendusest naasvad kulakud ja vangid tuleb jagada kaheks. Neist “kõige vaenulikumad” tuleb kohe vahi alla võtta ja maha lasta, “vähem aktiivsed, kuid ometi vaenulikud elemendid” tuleb uuesti küüditada. Otsustamiseks tuleb moodustada komisjonid (“troikad”), mis koosnevad ühest NKVD ohvitserist, prokurörist ja parteisekretärist.
Aastal 1938 sai ta Ukraina parteijuhiks. Nagu Molotov hiljem kinnitas, saatis Hruštšov troika liikmena “52 000 inimest teise ilma”.

P.S. Nii aktiivsel stalinistil pidigi uneaega nappima!

Hruštšov tegi 50-ndatel aastatel KGB juhile Ivan Serovile ülesandeks likvideerida NKVD arhiividest kõik tema allkirjaga paberid.

Tema surm 1971. aasta 11. septembril vääris parteilehes Pravda vaid täpselt ühte lauset.
https://et.wikipedia.org/wiki/Nikita_Hru%C5%A1t%C5%A1ov

„Kuldsed kuuekümnendad”:
Too aastakümme tõi endaga järjekordse pöörde ja hiljem ka müüdi. Rahva mälus oli seni säilinud „kuldne Rootsi aeg”, „Päts ja piparkoogid” (mälestus heaolust), nüüd lisandusid „kuldsed kuuekümnendad”. Järelpõlvele on olulisem selgusele jõuda, palju neil müütidel on seost tegelikkusega.
1960. aastal Nõukogude Liidu ülemvõim ja kommunismiehitamine jätkus. Kommunismiehitajad said toetuspinna ka maakera läänepoolmikul – Kuubas, kuhu USA rannik palja silmagagi paistis. Kremli võidurõõmu pärssis küll tüli aatevenna Hiinaga, kuid seda loodeti ületada ühise vaenlase USA purustamisega. NSV Liit viis Kuubasse tuumalaenguga raketid. USA presidendil John Fitzgerald Kennedyl jätkus siiski meelekindlust nõuda nende kohest tagasitoomist. Kahepoolset, Moskvale ja Washingtonile toetuvat maailmarahu häiris rahvusluse vaibumatu elujõud. Sellele tegi panuse Kuuba diktaator Fidel Castro ja kommunistlik Põhja-Vietnam, tõtates sõjaga isamaa lõuna poolt oma riigiga õhendama. Lääne koloniaalsõltuvusest vabanenud Indoneesia surus veriselt maha ka kommunistide võimuhaaramise ning Euroopas vabanesid Kremli sõltuvusest Albaania ja Rumeenia. Lääne-Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis märatsesid aga kommunistlikud terroristid.
Ida-Saksamaal ehitas kommunistlik režiim Berliini lõhestava müüri ja kindlustas selle miiniväljadega, et takistada rahva põgenemist vabasse maailma. 1960. aastate algus tähistab Jossif Stalini isevalitsusele järgneva „Kollektiivse juhtimise” läbikukkumist. Partei peasekretär Nikita Hruštšov võttis endale ka peaministriameti ja hakkas meenutama Stalinit, kelle paljastamisega võimule tuli. Ta märkas Karl Heinrich Marxi hoiatust, et koos pesuveega (destaliniseerimisega) ei tohi lapsukest (kommunistlikku diktatuuri) riigist välja visata. Oht sellele oli poliitilises ja majanduslikus isetegevuses kasvav põlvkond, kes Stalini mahamaterdamisest julgustatuna ka kompartei juhtivat osa ei tunnistanud ning seepärast tuli saata ümberkasvatamiseks vangilaagrisse. Maha suruda tuli ka majanduslik liberalism: kolhoosniku kahe lehma pidamine, õue-aiamaa laiendamine kasutamata kolhoosimaale, toiduainete kontrollimatu turustamine. Suurema mõju saavutamiseks karistati nii müüjat kui ka ostjat.
Lõuna-Venemaal Novotšerkasskis puhkes näljamäss, rahvas murdis sisse kaupluste ladudesse ja õiendas arveid miilitsatega, kes olid neid tulistanud.
24–26 inimest sai surma ja 85 haavata. Ainult 45 inimest söandas pöörduda oma kuulihaavadega haiglasse. Tapetuid omastele välja ei antud, nad maeti salaja ja matmispaika ei avalikustatud. Sündmust iga hinna eest varjata püüdnud võimud korraldasid Novotšerkasski piirkonnas totaalse infosulu, kuu aja jooksul kontrolliti kogu kuuldavat raadiolainete leviala ja vaadati läbi kogu kirjavahetus. 14.–20. augustini 1962 peeti väidetavate streigiõhutajate üle kohtuprotsess, kus 105 inimest mõisteti süüdi. Seitsmele töölisele määrati surmanuhtlus Ülejäänutele määrati 10- kuni 15-aastase vanglakaristus. Rahutused toimusid ka Omskis, Kemerovos, Donetskis ja mujal...
„Žili v Kremle tri bandita, Lenin, Stalin i Nikita.” (Tõlkes: „Elas Kremlis kolm bandiiti – Lenin, Stalin ja Hruštšov.”)

Tõde paneb väljamõeldisele pika puuga. https://www.youtube.com/watch?v=B1lTM991OKE