Vastased ja nende saladused

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Morgan kulla mees - ära aja pada see "väga hoolikalt valitud ja väljaõpetatud ohvitserkond" oli enamuses REPRESSEERITUD 1935/39 toimund suures armeed tabanud "puhastamise" laines.

Ära ise plära ja mõtle ikka, mida sa kirjutad! "Suure puhastuse" käigus filtreeris Stalin ohvitserkonnast välja ebakompetentse ja ebausaldusväärse komponendi. Plaanis oli ju minna Euroopat vallutama aga seda ei saa teha kahtlase ja lolli kaadriga. Et ebausaldatavate hulgas oli ka mõningaid kompetentseid kodanikke, oli paratamatus. see, et meie seda represseerimiseks nimetme, on tingitud meie vaatenurgast ja suhtumisest sellesse aktsiooni.

Tõesti - juba enne sõja algust sattusid paljud endised represseeritud ohvitserid taas armeesse ja figureerisid läänepiiril. Nende lugu oli järgmine: olles mõne aasta kõigist auastmetest, tööst, karjäärist jne ilma jäänuna laagrites või vanglas veetnud, pakuti neile enda "puhtakspesemise" võimalust. See seisnes loomulikult oma vana või ka uue üksuse juhtimisele asumises. Tihti ilma auastmeta. Tihti moodustasid üksuse teised vangid - sedapuhku krimkad, kes samuti oma süüd lunastama olid värvatud. Neid nimetati "mustadeks diviisideks" sest kandsid vangide musti puhvaikasid.

Tsitaat:Algselt postitas excubitorisAllesjäänud meeste motivatsioon ja tase olid allapoole igasugust arvestust. Seda kumab läbi isegi NLiidu ajal välja antud sõjandusmemuaarides - ka näiteks suurtükiväe kindral Karl Aru omades lisaks eriti huvitavas memuaaride kogumikus "Bresti Kindlus".

Sm. Aru arreteeriti rahvavaenluse süüdistusega 1938 ja vabastati 1939. Seega ei mahu tema allesjäänute alla. Tema oli "läinu ja tagasitulnu".

Tsitaat:Algselt postitas excubitorisSee jutt aga, et lahingumäärustikus ei ole "kaitsepeatükki" on täielik idiotism mis näitab, et sa vist ei ole isegi sõjaväes käinud ja kui oled siis mitte midagi õppinud. Kaitselahinguid õpetatakse IGALE ohvitserile ja isegi ENNE kui pealetungi peatükki. Pealegi - ürita meenutada - NLiidu sõjaline doktriin noil aastatel nägi ette vaenlase pealetungi PEATAMIST (mis on KAITSE) siis aktiivseid KAITSELAHINGUID mille jooksul tuuakse kohale abijõud ning siis "kiire" vaenlase paiskamine tema territooriumile.

Tudub, et sina oled lausa teise maailmasõja eelses punaarmees teenimas käinud, et tollast määrustikku tunned See on muidugi tõsi, et tavaliselt selline peatükk lahingumäärustikus eksisteerib. Siin on aga väike erand - punaarmeel polnud plaanitava "vabastussõja" doktriiniga seoses kaitsessejäämist ette nähtud. Sõda pidi tulema ülikiire, koosnema üksnes ofensiivist ja ülikiiretest mobiliseeritud löökidest sügavale vaenalse tagalasse. Peaaegu kogu punaarmee relvastus (v.a. käsirelvad) oli kaitsesõja pidamiseks täiesti kõlbmatu või selleks üksnes läbi häda kohandatav (näiteks tankid, kui need tornini maasse kaevata aga kuna kaisteks sobilikke keskmisi ja rasketanke oli üldarvust vaid väike osa, siis poleks sellestki tolku, kuna ülikerge soomusega kerged, kiirekäigulised tankid selleks lihtsalt ei sobi). Samuti polnuks sellises sõjas a) vaenlasel üldse võimalust vasturünnakule minna ning b) kui see oleks mingil imeväel juhtunud, polnuks punaarmee käesolevas olukorras niikuinii olnud võimeline kaitsesse asuma. Seetõttu ei koormatud ka ohvitsere eelseisva osas ebavajaliku kaitse õppimisega vaid asetati põhirõhk sellele, mis oli oluline - üle-euroopalise rünnaku veatu läbiviimine.

Tuginen kaitse peatüki puudumises V. Suvorovi väidetele. Kuna ma tunnen teda isiklikult, siis kasutan seda võimalust ning helistan talle õhtul ja küsin seda asja järele. Kui väide vastab tõele (möönan siinkohal võimalust, et raamatus võis olla tõlke- või väljendusviga ning määrustikust puudumise asemel puudus nimetatud mõiste hoopis sõjakoolide õppekavadest ja/või NL sõjalistest doktriinidest, ehkki see teeb sisuliselt sama asja välja), saan sellele ehk ka konkreetseid allikaviiteid.

Tsitaat:Algselt postitas excubitorisAinuke ais millega Stalin "mööda pani" oli just see motivatsioon - vangi andsid ennast pea KÕIK - sõduritest kindraliteni ja seda isegi veel kuni 1943nda aastani.

Eriline frukt - püüab ootamatult rünnatud, purukslöödud, kaootiliselt taganevates, alavarustatud ja tihti ilma igasuguse juhtimiseta väeosades mingit motivatsiooni ja optimismi leida Vangi anti mitmel põhjusel: esiteks polnud muud võimalust, sest lahingumoonata väeosad ei olnud võimelised mingit vastupanu osutama. Teiseks seetõttu, et polnud veel tulnud Stalini kurikuulsat korraldust, mille kohaselt loeti vangiandmine ja vangilangemine kodumaa reetmiseks. Pärast selle ukaasi andmist muutus vangiandmine palju harvemaks. 1942 aastal aga oli olukord hoopis vastupidine, nagu saksa sõdurite memuaarid ütlevad - "vanka, kes sõja esimesel aastal end tihti esimese paugu peale vangi andis, oli muutunud visaks ja sihikindlaks sõjameheks, keda oli väga raske oma kaevikutest eemal hoida." Ei tea, mis siis vahepeal juhtus? Stalini repressioonid muutusid leebemaks või? Kardan, et mitte. Muutunud oli see, et sõdur oli nüüd varustatud, selge käsuliini all ja nägi, et vastane pole võitmatu - olukord, mida '41 polnud.

Mis seal vahet on, mis aastal ja kes end vangi andsid? Argpükse ja selgrootuid on igas armees iga ajal. On fakt, et alates Stalini eelmainitud ukaasist kukkus vangiandmiste hulk järsult.

Tsitaat:Algselt postitas excubitorisHitleri möödalaskmine oli aga see, et ta ei suutnud või ei tahtnud (peamiselt muideks "tänu" Bormanni survele) rakendada kuni 3 miljonit (kokku langes vangi vähemalt 5 miljonit) VABATAHTLIKKU vangilangenud NLiidu Armee võitlejat oma huvides.

See oli tõesti viga. Aga samas polnud tal esialgu ka alust neid vange usaldada. Hiljem olukord muutus, kui loodi 1944.a. ROA, mille ROA loomine kujunes Saksamaale lõpuks muidugi ressursiraiskamiseks ja see surnuna sündinud laps pöördus lõpuks takkaotsa veel oma loojate vastu kah, nii, et võta siis ja usalda vaenlasele relva. Samas aga juba 1942. a lõpuks oli wehrmachti teenistuses ligi miljon vene vangidest "abitahtlikku" ehk HiWi't, kellele küll relvi ei usaldatud, ent kes aitasid armeed muude töödega. Kui nüüd MÕISTUSEGA mõtelda, siis peaks aru saama, et liiga palju sellised hiwisis ei saagi kasutada sest neid peab siiski igaks juhuks valvama aga see nõuab taas ressursse, samuti võivad nad tegeleda sabotaaži ja luurega. Aga igatahes on su väide vangide oma huvides mittekasutamise kohta alusetu ja asjatundmatu plära.

Tsitaat:Algselt postitas excubitorisNeed mehed avaldasid ISE soovi võidelda Stalini reziimi vastu ja seda isegi veel 1942 aastal kui kindral Vlassov formeeris oma armeed.

ROA ise loodi küll paraku 1944 sügisel aga jah, võidelda taheti ka varem. Ja paljud selle võimaluse muideks ka said. Wehrmachti ridades oli lisaks hiwidele ka otseseid vangilangenutest võitlejaid.

[Muudetud: 8-28-2009 MorganLaFey]