Vastased ja nende saladused

Tsitaat:Algselt postitas KrayonFänn
Tegelikult võis Stalinil see plaan olla küll, aga see plaan oleks ilmselt realiseeritud kaks-kolm aastat hiljem Hitlerist. Miks nii arvan? Sellepärast, et ei jäänud palju puudu Hitleri võidust.

Üldiselt on pakutud, et Stalin jäi oma rünnaku planeerimisega vaid 2 nädalat Hitlerist maha. 2-3 aastat ei kannata isegi vene kremlimeelsete ajaloolaste endi väiteid, mille kohaselt plaanis Stalin rünnata 1942. aasta juulis ehk vaid aasta hiljem. Kahjuks ei kannata see väide militaarlogistilist kriitikat.

Hitleri edu sõja algul seisnes aga hoopis muudes põhjustes, millest järgnevalt.

Tsitaat:Algselt postitas KrayonFännKui viitsite ajalugu uurida, siis saate teada Hitleri edu põhjustest. Relvastuse ja proffessionaalsuse vahe oli tohutu. Vaadake kui kaugele tulid fritsud ühe hooga. Ja see ei olnud põhjustatud ainult "ülatusega".

Need, kes on viitsinud ajalugu uurida, teavad, et professionaalsuse ja relvastuse tase oli mäekõrguselt Stalini kasuks. Stalini käsutuses olid tolle aja moodsaimad tankid, suurtükid ja lennukid ning väga hoolikalt valitud ja väljaõpetatud ohvitserkond (kelle ainus viga oli see, et neid polnud õpetatud kaitselahingute läbiviimiseks). Sealjuures oli ületas relvastuse hulk kõigi teiste sõjas osalenud riikide relvastuse koguhulka. Kui Hitler alustas Barbarossa plaani läbiviimist umbes 2500 kergetankiga (keskmised ja rasketankid polnud tollal veel isegi mite projekteerimises), siis Stalinil seisis piiri ääres rüdevalmis kokku umbes 22000 tanki, sealhulgas kerge- ja keskmised tankid.

Hitleri edu seisneski just ootamatuses. Muidu nii kaval ja läbinägelik Stalin oli oma seekord oma plaanides ja selles, et Hitler on lõpuni ära lollitatud niivõrd kindel, et ta ei suutnud kallaletungiteateid kuni järgmise päevani uskuda. See oli ka põhjuseks, miks venelased esimestele rünnakutele peaaegu ei reageerinud - peastaabist korrutati pidevalt: provokatsioonidele mitte alluda!

Teine ouline Hitleri esialgse edu põhjus seisnes selles, et vene armee ei osanud kaitsesse asuda. Kaitse peatükk puudus isegi tollasest lahingumäärustikust.

Kolmas põhjus oli see, et kogu punaarmee varustus (relvastus, lahingumoon, kütus, toiduvarud jnejnejne) olid varutud otse piiri äärde ja langesid seetõttu esimeste rünnakute käigus tuleroaks või sakslaste saagiks. Seetõttu oli punaarmee järgmised pool aastat selgelt alavarustatud, kuni tehased jõudsid taas varustatuse normaalsele tasemele viia.

Neljas põhjus oli punaarmee parasjagu lõppfaasis olev mobilisatsioonikava, mistõttu kogu riigi raudteedevõrgustik oli koormatud ešelonide läände saatmisega. Raudteesüsteem pole naljaasi ja sellel kord käivitatud grandioosset transpodiplaani peatada ei saa niisama lihstalt. Seetõttu ja ka üldise segaduse tõttu algasid ummikud jne.

Tsitaat:Algselt postitas KrayonFännJa üheks komistuskiviks sai Hitlerile kindlasti vene talv. Varustus oli aga sakslastel alguses teadupärast suvine.

Tegelikkuses polnud see komistuskivi, vaid paratamatus. Hitler teadis piisavalt hästi, mis teda novembris ees ootab. Seepärast plaaniski (loe: lootiski) ta lõpetada sõja 3-4 kuuga. Selle plaani kohaselt pidanuks ta selleks ajaks jõudma Moskva taha, jooneni Astrahan-Arhangelsk ning purustama kiirete löökide ja manöövritega punaarmee põhijõud. Sellega oleks hõivatud venemaa läänepoolne, industrialiseeritum ja tsiviliseeritum osa, mistõttu Hitler lootis, et seetõttu puruneb venemaa jalgealune ning Stalin (või kesiganes parasjagu pukis istub) on rõõmuga nõus pakkuma vaherahu. Seega oleks sõda lõpetatud enne talve saabumist, armee oleks saanud paigutada talvekorterisse ning talvevarustuse hankimine oleks olnud teisejärguline. Sellega pani Hitler muidugi puusse, et venemaa tööstuse põhijõud asuvad lääneosas. Tegelikud toormevarud ja tööstuse põhijõud asusid hoopus uurali mägedes. See polnud Hitlerile muidugi saladuseks aga ta lootis selle tööstuse A-A-joonelt strateegiliste pommituslennukitega (mille ta oleks selleks ajaks projekteerinud) maha surunud. Kahjuks neid lennukeid ei sündinud. Kahjuks ei soovinud Stalin rahu. Kahjuks oli uurali tööstuskompleks võimsam kui arvati jne. Kahjuks tuli talv. Kahjuks ei jõutud üleüldse selle kriitilise piirini jnejne.