Majavaim teeb kodule head.

Lapsena nägin filmi, venelaste tehtud ja väga hea. Selline mõnus huumoriga pitkitud muinasjutt, kus peategelasteks olidki majavaimud. Mäletan seda korda, kus jõudsin arusaamisele, et see nii väga ei olegi muinasjutt ja milline rõõm ja äratundmine hinges, see andis filmile uued mõõtmed. Huvitaval kombel on vene folklooris üsnagi korralik koht majavaimudel ja sellega seonduval.
Usun ka ise neisse ja eks meil siingi, kus praegu elan on üks heatahtlik tegelane majas ringi toimetamas. Ei karda teda ja vahel tunnen, kuidas ta meie pisikest peret hoiab.
Otseselt nüüd toiduga meelitanud ei ole, kuid jah,ülejäägid lähevad õue kompostiks ja oma osa saab sealt looduski (varesed, hiired, linnud jne, jne) ja miks ka mitte majavaim 2. novembril (s.o hingedepäeval) siis süütan küll küünla ja jätan ööseks laua peale toitu, et lahkunud hinged saaksid tulla ja kui hommikul toidust miskit võetud on, siis vähemalt hea teada, et keegi sellest ikka osakese sai, kas siis kassid või hoopis keegi nähtamatu.
Kusagilt lugesin, et kui minnakse uude kohta elama, siis soovitatakse oma hea majavaim kaasa kutsuda. Selleks pannakse luud ( hari, kättesaadavam) õhtuks kööki ja kutsutakse majavaim endaga kaasa. Kui ta on pererahvaga heades suhetes, siis kolib ta rõõmuga nendega kaasa ja küllap annab uueski kohas endast märku, kui otsustas minna.