Inimene kui ülielusolend???

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Ma arvan, et see oli nende ellujäämiseks vajalik. Inimene tuli puu otsast alla. Kõndis kahel jalal, kuid jäi kaitsetuks. Tal polnud tiibu, suuri hambaid ning jooksis kiskjatega võrreldes aeglasemalt.

St et tema eelis oli see, et ta oli nii viletsakene? ("Viimased saavad esimesteks!"). Aga miks ta üldse sealt puu otsast alla tuli kui seal kindlam oli? Ehk oligi nii,...

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Mida oli vaja, et elus püsida? Kaitset ja toitu. Selleks ta hakkas kasutama tööriistu.

... aga kas poleks lihtsam olnud kätte võtta ja välja surra? Praegu me muidugi teame, et nii see ei läinud (tänu taevale ... või kellele iganes), aga see on tagantjärele tarkus ...

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
... et inimesel on vastav koljuehitus, mis lubab taolist arengut (kõnelemist jms). Ahvid jäävad selles osas maha.

Saan sellest aru niimoodi, et need olid bioloogilise arengu seisukohalt suht tühised erinevused, mis viisid ometigi väga suurtele tagajärgedel - tagajärgedele, mis väljuvad tegelikult bioloogilise evolutsiooni raamidest. Siit edasi võib küsida, et miks seda siis varem ei juhtunud? Ja see küsimus polegi nii keeruline vastatata, kuigi vastus pole eluslooduse jaoks just eriti lohutav: keegi pidi olema esimene ja rohkem kui üks kord ei saa seda teed kasutada - kes esimesena seda teed läheb, keerab kogu eluslooduse nii tuksi, et järele tulemas pole kedagi. See on mingis mõtte kõige lihtsam ja loogilisem (kuigi mitte kõige lohutavam) vastus küsimusele, et miks inimtsivilisatsiooni kõrval pole ka tarkade dinosauruste, delfiinide ja kelle iganes veel arenenud ühiskondi. Siiski - on ka see võimalus, et ükski taoline tsivilisatsioon lihtsalt ei suuda eriti kaua eksiteerida ja siis läheb jälle kõik oma (looduslikku) rada, kuni tuleb uus üritaja (omaette küsimus, kas neist vanadest võiks ikka mingi täheldatav jälg jääda?).