Inimene kui ülielusolend???

Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas

Tsitaat:Algselt postitas: z3r0 c001
Jutus on iva sees.
Näitex mis mõttega on tehtud loomaaiad et inimesele näidata oma lollust? (et on kinni püüdnud nii suure ja haruldase looma)
Las loomad elada parem vabalt ning areneda omal käel kui looja või kes iganes elusolendite üle vaatab siis tema ocustab kas see loomaliik jääb pidama või mitte.
Igatahes see mis praegu loomadega tehaxe on Väha HALE lausa tülgastav :biting:

Loomaaedade eesmärgiks ei ole mitte ainult inimestele näidata loomi, vaid päästa loomaliike väljasuremisest, lisaks ka lihtsalt uurida loomade elu. Tegelikult paljud loomaaiad ei näitakski loomi rahvale, aga see näitamine aitab lihtsalt loomaaeda üleval pidada. Kuna paljud loomaliigid on väljasuremisohus inimese tegutsemise tõttu, siis tuleb inimesel ka neid päästa.

Tegelikult korralik loomaaed ei ole üldse loomadele halb koht elamiseks. Antud juhul tuleb asjale läheneda mitte inimese, vaid looma vaatevinklist lähtudes. Loom ei hooli samadest asjadest mis inimene, tal on hoopis oma nõudmised ja kui need on täidetud, siis on kõik hästi ja loom rahul. Sellist mõistet nagu "vabadus" ja "vangla" nende jaoks ei olegi olemas.

Minu teada on väga täpselt tõestatud, et loomadel on vabaduse tunnetus. Võta kasvõi fakt, et enamus loomi elab looduses kauem, kui loomaaias (on ka erandeid), kus neil on pealtnäha kõik olemas, konkurents ja olelusvõitlus puudub, pea iga jooksuaeg saab sugu teha, kui vähekenegi jaksu on... Ja loomaaedade loomine algselt täitis ikkagi seda eesmärki, et loodusest üha võõranduvale inimesele looduses elavaid loomi näidata. Mida uhkem loom, seda vingem. Alles hiljem lisandus aspekt, et inimene oma suure tegevusega on ära hävitanud enamuse loomade (ja ka lindude, selgrootute jm) elupaigad, ning, et neid loomi väljasuremisohust päästa, tuleb loomaaedu kasutada.
Ja loomade nõudmised ei ole alati kaugeltki täidetud. Mine kasvõi Tallinna loomaaeda jääkarusid või preeriahunte vaatama... Ma tean küll, et pole raha ja pole ruumi ning, et võimaluse korral parandatakse tingimusi. Asi on pigem prioriteetides, ma arvan.

Ja inimene on looduse kroon. Häh. Seni kroonib kuni loodus ta paika paneb. Kui paljud teist saaksid reaalselt eluga hakkama, kui peaks tulema mingi suur ökokatastroof (mis on minu arust vägagi reaalne, arvestades inimeste praegust hävitavat ja egoistlikku liikumissuunda), kui süüa ei saa enam supermarketitest ja bemari jaoks pole enam bensiini ja keskküte ei tööta? Kas me ikka oleme nii võimsad võrreldes loodusega?
Ma arvan et inimeste ülisus avaldub imeväärses võimes end ümbritsevat keskkonda ja loodust hävitada. Inimene on looduse osa täpselt sama palju kui suvaline kivi, puu, sitisitikas või naerukajakas. See, et me end üha paksemate kivilinnaseinte vahele ehitame, ei eralda meid loodusest. See mõjub hävitavalt, eriti meie vaimsele seisundile. Kuhu me nii edasi jõuame? Eks aeg näitab.


Muudetud: 3-6-05 kell 21:31:47 elis