Linnugripi tagasitulek: viirus nakatab sigu, uus pandeemia pole välistatud
Võimalik, et linnugripiviirusel H5N1 on arenemas võime levida imetajalt imetajale, hoiatavad teadlased, kes on Indoneesias leidnud 2005. aastal haigusesse nakatunud sigu. Tegemist on ühe lüliga hirmutavas sündmustejadas, mis võib viia nakkuse levimiseni inimeste seas ja põhjustada pandeemia.
H5N1 tapab 60% nakatunud inimestest. Suurem osa nakatumisi leiab aga aset otsesel kokkupuutel haigusekandjast linnuga. Inimeselt inimesele ei kipu nakkus hästi levima. Kuni ülekandumisi inimeste vahel leiab aset harva, ei saa viirus gripipandeemiat põhjustada, vahendab NewScientist.
See ei pruugi aga nii jääda. Üks viis, kuidas viirus võib välja kujundada suutlikkuse levida inimeste seas oleks nakatada esmalt sigu, kelle biokeemias on inimesega palju sarnast. Sigade organismiga kohandunud linnugripil on algsest linnugripist lihtsam järgmiseks inimese organismiga kohaneda — nagu näitas 2009. aastal nn seagripiepideemia vallandanud, sigadele ümber orienteerunud viirus.
Indoneesias Surabayas tegutseva Airlangga ülikooli teadlane Chairul Nidom on alates 2005. aastast koos Jaapani kolleegidega seiranud H5N1 levikut sigadel Indoneesias, riigis, mida linnugripiviirus kõige rängemini tabas. Nüüd teatavad nad, et aastatel 2005-2007, mil linnugripp lae saavutas, kandis H5N1 ka 7,4 protsenti 700st analüüsitud seast. H5N1 esinemise juhtumeid sigadel on mujalgi täheldatud, ent probleemi ulatust polnud varem täpselt mõõdetud.
Igal juhul meenutas viirus suurel määral sama H5N1 tüve, mida leiti ümberkaudsetes haiguspuhangutes lindudelt, mis andis mõista, et viirus on lindude populatsioonist kolinud üle sigade sekka. Koos nakatunud sigade väikese osakaaluga tähendab see, et sealt seale viirus seni veel ei levi. “Kui viirus oleks olnud sigadega paremini kohandunud, levinuks see kulutulena,” kinnitab Hollandi Rotterdami ülikooli gripiekspert Ab Osterhaus, kes ise uurimistöös ei osalenud.
Pärast 2007. aastat on gripi esinemissagedus nii Indoneesia kodulindude kui ka elanikkonna hulgas kahanenud. Uurijad leidsid, et samal määral on langenud nakatumus ka sigadel. Mõnedel sigadel esineb siiski märke hiljutisest nakatumisest.
See tähendab, et haigus võib jätkuvalt levida ja areneda, sest endalegi üllatuseks avastasid töörühma liikmed, et nakatunud sigadel haigusnähte ei ilmnegi. “H5N1-viirused võivad Indoneesias asümptomaatiliste sigade vahendusel levides kergesti märkamatuks jääda,” hoiatavad Nidom ja kolleegid.
Juba on täheldatud ka murettekitavaid märke H5N1-tüve arenemisest. Nidom ütles, et ühel seal avastatud viirusel oli kujunenud võime siduda molekule, mida leidub nii sigade kui inimeste ninas. See on just sedasorti mutatsioon, mis teeks võimalikuks haiguse levimise inimeste seas.
“See näitab, et me peame seagripil hoolsalt silma peal hoidma, kuna see võib muutuda väga kiiresti,” hoiatab Osterhaus. Euroopa Liit on hoiatust kuulda võtnud ja rahastab teadlaste koostööprojekti FLUPIG, mille eesmärgiks on selgitada välja, kuidas linnugripp sigade organismiga kohandub ja kuidas seagripp inimesi nakatab. Projektitöörühma esimene koosolek toimub juba septembris.
allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/linnug...d=33049767
Kui nüüd lootma jääda, et ühtegi mutatsiooni ei toimu ja evolutsioon peatub, siis kaugele nii ei jõua.. KINDLASTI areneb asi edasi. Elusorganisimi eesmärgiks siiski ju paljuneda.
Kui nüüd vandenõude juurde asuda, siis ainest on palju. Mõelda vaid.. 7 000 000 000 * 6/10 = ellujäänud.. korralik koondamine. Küll leidub neid organisatsioone, kellele see meeldiks
aga kuna ma pole spetsialist, siis ma annan sõnajärje Teile üle..
Abi
