Tsitaat:Algselt postitas: Tacian
Minule meeldib selline lause mõttekäik: "Kas sa oma isa armastad ?! .... kui jaa siis kuidas sa seda minule tõestad !" Seega isegi kõige algelisema asja tõestamine kellegile võõrale käib meile üle jõu millest muust me veel räägime ...
Kas see nüüd nii
päris võimatu ja lootusetu on ... Kindlasti on palju inimesi, kellele ma paljusid asju ei suuda tõestada. Kindlasti on mul ka asju, mida ma
ühelegi inimesele ei suuda tõestada. Ja viimaste seas on ka asju, mida ma
ei tahagi kellelegi tõestada. Teisalt on palju neid asju, milles enamus inimkonnast on üksmeelele jõudnud - muidu me lihtsalt poleks seal, kus oleme. Enamgi - meid kui inimesigi poleks olemas. Sest huvi ja soov õppida (sh kasvõi liigikaaslaste primitiivse jäljendamise kaudu) ning emaaptiavõime - võime mõista oma kaaslase hingeseisundit - on inimestel alati olemas olnud.
Tsitaat:Ahjaa sisetunnetuse arusaamiseks on soovitav puhastada mõtted konkreetsest kasusaamise eesmärgist. Mitte et selles oleks midagi halba vaid kasumi saamise mõttevõnked lämmatavd sisetunde peened "mõttevõnked"..
Panin paksu kirja ja kirjutan kahe käega alla.
Tsitaat:Ja nüüd käega katsutav reaalsus : Miks loomingulised inimesed lähevad inimkonnast eemale oma teose kirjutamiseks... eks ikka sellepärast, et eralduda lärmist ja paremini tunnetada seda viiuliheli.
Meditatsioon ei ole midagi muud, kui oma viiuliheli fikseerimine ja siis selle lugude kuulamine. Arenenum aga oskab jälitada, kust "ruumiosast" heli kostub ja liigub selle suunas.
Nii see on ... Aga küsigem, kust ja kuidas see seesmine viiul saadud on? Mulle on alati meeldinud üks (Vana-Hiina?) mõttetera või õpetus sellest, kuidas õppida joonistama bambust. Te peate kümme aastat (või enamgi) joonistama natuurist, kaldumata kriipsugi kõrvale sellest, mida näete. Siis unustama kõik. Ja joonistama selle "tõelise bambuse", nii nagu teie sisetunne teid juhib. Ja Sinu näite korral - kui poleks olnud kogu seda eelnevat "lärmi", kas siis üksindusesgi midagi väga tarka pähe tuleks? Kas oleksid teadlastel tulnud kõik need geniaalsed heureka-sähvatused, kui sellele poleks eelnenud aastaid ja aastakümneid "nüri" õppimist, esmalt arusaamatute ja kasututena näivate teadmiste ja oskuste omandamist? Kõik selle nimel, et ühel hetkel sähvatav välk valgustaks kummalist ja suursugust maastikku, mida veel keegi näinud pole.