minu esimene postitus siis siin foorumis.
Olen viimased 5 aastat mõelnud, et mis seos on minul maaväliste anomaaliatega (ufod tulnukad vms). No igatahes tundub endale asi imelik. Lapsepõlve esimesed joonistused kujutavad lendavaid taldrikuid või teisi imelikke lennumasinaid ja suurte silmadega humanoide. (olin siis 2-3 aastane kui tekkisid pildid, millest võis midagi aru ka saada ). Olen küsinud ka vanematelt et kuidas ja miks ma võisin selliseid pilte joonistada, kuid ka nemad ei osanud vastata.. Ütlesid vaid, et mul oli väga suur huvi kosmose vastu ja seda juba 2 aastaselt ning kui aus olla, ei ole see huvi siiani üle läinud. Asja teeb segasemaks see, et lapsena nägin väga tihti õudusunenägusid , mis olid seotud just ufode või tulnukatega.. Olen näinud oma silmaga ufosid ja seda päris tihti. (mõningaid vaatuluseid vaatasime koos vanematega). Praegu olen juba oma kahekümnendates eluaastates ja siiani mõtlen et miks olen pidanud kokku puutuma väga imelike nähtustega. Aasta tagasi nägin autoga sõites väga imelikku vaatepilti. Tee kõrval metsas oli hiiglasuur tulekuma, mis vilkus ja äkitselt haihtus taevasse meeletu vilinaga. (tegu ei olnud mingi pürotehnilise esemega kui keegi nii arvab ja ei olnud ma ka tarbinud miskit ). Asja tegi kummaliseks ka see , et autos olev kell seiskus ja üldiselt tekkisid probleemid auto elektrisüsteemis.
igatahes olen näinud ufosid ja usun 100% nende olemasolusse, kuid siiani jääb segaseks see et miks on mu suguvõsas väga palju inimesi, kes on midagi taolist näinud. Pole nagu varem avalikult sellistest asjadest kellegile rääkinud ka. Ma ei ole mingi ufo friik aga ma lihtsalt arvan , et midagi peab kusagil siin universumis olema peale meie. Muidugi oma silm on kuningas ja eks neid jutte võib igaüks võtta nii nagu ise tahab.