Eesti juhtumite arutelu

Talvel sai lubatud, et järgnevalt võiks käsitleda vanemaid Eestis toimunud humanoidivaatlusi. Valisin neist välja kaks (Jüri Lina "Mõistatuslikkuse kütkeis"), mis intrigeerivad oma toimumise aja ning nähtu erakordsuse poolest. Käesolevas postituses kirjeldan esimest.

Tiiu Vesik (sünd 1892) Kihnust läks ühel 1915. aasta oktoobrikuu õhtul kirikumõisa kirja posti panema. Paistis kuu. Kirikuteele viis jalgrada põiki üle suure lageda välja. Vankriteed ja lagendikku lahutas aed, mille augu kaudu jõudis jalgrada suurele teele. Jalgrajal käies nägi Vesik kaht naist kiriku suunast tulemas ja üle vankritee jäävatest taluhoonetest möödumas. Üks olevat hääle järgi olnud Maria Kott Muru talust.

Kuid seletamatum kohtumine ootas alles ees. Jõudnud aiamulguni, kavatses naine teele pöörata. Korraga märkas ta talupoolsel lagendikul kolme imelikku kuju. Kuuvalgel kõndisid nad täiesti hääletult, osutamata ehmunud vaatlejale vähimatki tähelepanu. Need olid hiiglapikad tumedais rõivas mehed. Kui Vesik neid silmas, asusid nad talust veidi paremal ning liikusid kirikuteega paralleelselt (vasakult paremale) männiku poole, möödudes vaatlejast 15-20 m kauguselt. Olendid kõndisid üksteise kõrval nagu sõdurid. Liikunud veidi maad, painutasid kõik kolm ülakeha aeglaselt alla. Kõndimist seejuures ei katkestatud. Siis astusid nad jälle sirgelt, kuni kummardusid uuesti... Nõnda ületasid kummalised olendid umbes 100 m laiuse lagendiku ja kadusid mändide varju. Oli näha, et võõraste pead ulatusid puude alumiste oksteni - seega võis meeste pikkus olla umbkaudu 4 m. Tunnistaja kirjeldas olendeid kolm korda tavalistest meestest pikematena. Vesik jälgis veidrate sammujate jalutuskäiku aiale nõjatudes. Ta mõtles hulk aega, mida teha, otsustades viimaks koju tagasi pöörduda – viimati ilmuvad mehed uuesti tema ette…

Nähtust on möödunud palju aega ja ühtki tunnistajat enam elavana ei leia. Ometi kõlab toimunu ajastut ning tunnistaja sotsiaalset keskkonda arvestades liiga fantastilis-detailsena, et süüdistada erilise kogemuse osaliseks saanud naist postuumselt vassimises. Tõele au andes pole niisugused paraanomaaliad siinkandis sugugi võõrad. Ka 1939. aasta sügisel nähti õhtutaevas läänest itta sammuvat hiigelkasvu meest, kes hoidis käes mõõka. Saabumas olid ärevad ajad. Meenutagem nüüd, et kevadel 1915 maabusid sakslased Ruhnus. Sealt edasi järgnes Saare- ja Hiiumaa vallutamine.