11-02-2011 14:47
Postitus: #5
RE: Eesti juhtumite arutelu
Jätkaksin selle postitusega ammusurnud teemat “Eesti juhtumite arutelu”. Kunagi lootsin sest võrsuvat laiemapõhjalist diskussiooni, ent ilmselt osutus mu käsitluslaad liiga ebahuvitavaks. Temaatikat ennast ma igavaks ei pea – mis võiksid meid puudutada enam kui mitte Eesti ajalooga vahetult seotud ufo- ja humanoidivaatlused?
Vanemate ja seni vähetuntud juhtumite osas pakub olulist allikmaterjali Jüri Lina teos “Mõistatuslikkuse kütkeis” (1996). Jätan siinkohal kõrvale Lina äärmusliku maailmavaate (eriti tema vabamüürluse-alased kontseptsioonid), mida ma isiklikult ei tunnusta. Kuid meie ufoloogia edendajana on tal suuri teeneid. Need avalduvad eriti selgelt varemmainitud raamatukeses, mis oma üldise vähenõudlikkuse taustal (näiteks Volke analüüsid on temast klass kõrgemal) sisaldab siiski erakordselt huvitavaid juhtumikirjeldusi 20. sajandi alguse Eestist. Nähtavasti on tegemist Lina enda küsitlustöö ja meie vanema põlve ufouurijatega (eeskätt Eduard Nurja) peetud kontaktide viljadega. Ei hakka neid siinkohal pikemalt refereerima -asjast huvitatud on raamatuga juba eelnevalt kursis või leiavad selle mõningase otsimise järel isegi-; ent jagaksin kaasfoorumlastega loetu põhjal tekkinud omapoolseid mõtteavaldusi.
Teatavasti tabas Ameerika Ühendriike 19. sajandi viimastel aastatel mõistatuslike õhulaevade buum. Inimesed nägid kentsakaid propellerite ning tiibadega õhusõidukeid, mis sageli maandusid, nii et võis näha täiesti inimesesarnaseid piloote. Tihtipeale küsiti kohalikelt joogivett ja maist toitu. Järgmise sajandi alguseks levis nähtus Austraalia ja Uus-Meremaa kohale. Sealt edasi täheldati sarnaseid objekte ka Rootsis. 1909. aasta augustis olevat tundmatut, kuid juhitavat õhulaeva nähtud Tallinna kohal. Tollaste ajalehtede teadete järgi tegi see linnataevas kaks ringi, kadudes seejärel Soome suunas.
Kas tegemist oli mingisuguse vähemarenenud maavälise rassi külaskäikudega Maale või püüti õhulaevade abil võtta toonastele inimestele mõistuspärasemat kuju? Kuigi leidub ka üksikuid renessansiaegseid maalijäädvustusi, millel on kujutatud hoopis tänapäevasemale ufo-stereotüübile vastavaid “lendavaid taldrikuid”. Rääkimata veelgi varasematest kroonikatekstidest. Samas meenuvad kurikuulsad mustad kummituskopterid, mida on vaadeldud alates 60. aastatest nii USAs kui Lõuna-Vietnamis. Need näivad olevat kunagiste hääletute õhulaevade modernsem jätk. Muide, 1986. aasta suvel vaatlesid juhuslikud tunnistajad Põlvas Meelva järve kohal liikuvat kummituslennukit. Jääb üle vaid tõdeda, et meile tuttavlikemate vormidega maavälised lendobjektid (õhulaevad, lennukid, kopterid) on eksisteerinud paralleelselt teiste ufo-laadsete objektidega; asudes inimliku tehnoloogia hetketasemest alati sammuke eespool.
Käesoleva postituse finaalina tahaksin kajastada 1902. aastal Saaremaal aset leidnud lugu, mis kvalifitseerub vist teadaolevalt varaseimaks dokumenteeritud Eesti ufojuhtumiks. Ometi kõlab see väga nüüdisaegselt. Nimelt oli üheksaaastane Mihkel Mätlik (s 1893) tollal Kaali mõisas lambakarjaseks. Ühe ilusa suveõhtu hämaruses jalutas ta koos teiste poistega Kaali järve (sic!) vallil – seal tavatsesid noored õhtuid veeta. Äkki märkasid jalutajad endi ees rajal mingit halli asja. Algul peeti seda siiliks, ent varsti selgus, et elusolendiga pole antud juhul tegemist. Samal momendil veeres poistest mõni meeter eemal hääletut mööda teed ümmargune kera, mis oli vaksast (umbes väljasirutatud pöidla ja nimetissõrme vahe) veidi suurema läbimõõduga. Luitunud tõrvapapikarva pall paistis olevat üsna sile. Kera ei kavatsenud kedagi enese ligidale lubada, kuna just kättesaamise hetkel põikas ta pidevalt eemale. Jooksutanud uudishimulikke püüdjaid mõnikümmend meetrit, kadus pall tee kõrvale sarapuupõõsasse. Puhmast läbi tuustides ei leitud saladuslikust kerast enam jälgegi.
Aeg on pikaleveninud postitus lõpetada. Kui keegi heatahtlik lugeja veel viitsib, võiks mõnes teises postituses arutleda vanemate siinmaiste, kuid seda intrigeerivamate humanoidivaatluste üle. Nagu näha, ei ole nn lendavad taldrikud üksnes tänase päeva fenomen.
(selle postituse viimane muutmine: 26-05-2011 20:08 Bluedreamer.)
Isegi siis, kui ufonähtus osutub müüdiks, väärib see tähelepanu kui inimkonna üks suuremaid sotsiaalpsühholoogilisi fenomene.
|