02-11-2007, 14:57
Nii, allpool järgnev on kohustuslik loetelu neile, kellele on vähemalt korra tehtud märkus kirjavahemärkida kasutamise kohta. Allpooltoodud lingilt leiab detailsemalt ka teisi ortograafia reegleid, kuid toon siinkohal ära punktid, mille vastu enim eksitakse....
--------------------------------------------------------------------------------
ORTOGRAAFIA
KIRJAVAHEMÄRKIDE KOKKUVÕTE
Koma
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:
1. järellisand: Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt?
NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette: Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.
2. omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks: 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega;
3. koondlause korduvad liikmed omavahel: Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas;
4. rindlause osalaused üksteisest: Sina küsid, mina vastan;
5. põimlause osalaused üksteisest: Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena;
6. otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest: "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus;
7. kiilud, sh üte ja hüüund: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära!
NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll!
8. osa lauselühendeid: verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema), määruslikud nud- ja tud-lühendid (Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema), määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul (Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata -- vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata);
NB! tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.
9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara,
10. sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks': Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata.
NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida.
Koma eraldab veel:
1. dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 1994,
NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a.
2. esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest: Kessel, Mari; Goethe, Johann Wolfgang von,
3. kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut).
Punkt
Punkt pannakse:
1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid.
2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O52),
3. rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab 'esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O52),
4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O48),
5. tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamiseks (kell 21.15, viskas oda 74.16, kurgikilo 4.50).
Punkti järel on üks tähekoht tühikut. Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul:
- järgarvu täpsustamisel tähega: 6.a klass;
- mõnedes sõnaühendilühendeis (mis langeksid kokku eesti sõnaga või mõne teise üldtuntud lühendiga): v.a, s.o, e.m.a, m.a.j, k.a, s.a, p.o;
- tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamisel: kell 13.45, hüppas kaugust 7.16, hind 84.95, kr 84.--, kr 84.95;
- läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades: 18.12.94, 08.02.1995.
Punkti ei panda:
- eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele,
- üldkasutatavate lühendite järele.
PS. Kui adminnid leiavad sellele postitusele parema koha, siis palun liigutada...
--------------------------------------------------------------------------------
ORTOGRAAFIA
KIRJAVAHEMÄRKIDE KOKKUVÕTE
Koma
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad:
1. järellisand: Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt?
NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette: Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis.
2. omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks: 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega;
3. koondlause korduvad liikmed omavahel: Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas;
4. rindlause osalaused üksteisest: Sina küsid, mina vastan;
5. põimlause osalaused üksteisest: Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena;
6. otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest: "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus;
7. kiilud, sh üte ja hüüund: See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära!
NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll!
8. osa lauselühendeid: verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema), määruslikud nud- ja tud-lühendid (Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema), määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul (Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata -- vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata);
NB! tuna- ja maks-lauselühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Väsinuna pikast sõidust ~ pikast sõidust väsinuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole.
9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara,
10. sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks': Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jätsid võistkonna välja panemata.
NB! Kui nagu ees on sõna sellised, niisugused, säärased, siis on tegemist võrdlustarindiga ja koma ei ole: Niisuguseid torumehi nagu Juhan Kään ja Peeter Vään on raske leida.
Koma eraldab veel:
1. dateeringus kohanime ja kuupäeva, kui need on nimetavas käändes: Tallinn, 12. märts 1994,
NB! Kui kohanimi ja kuupäev on kohakäändes, siis koma ei ole: Elvas 30. juunil 1962. a.
2. esikohale tõstetud perekonnanime järgnevast eesnimest: Kessel, Mari; Goethe, Johann Wolfgang von,
3. kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut).
Punkt
Punkt pannakse:
1. väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid.
2. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O52),
3. rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab 'esiteks, teiseks, kolmandaks' (vt O52),
4. tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O48),
5. tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamiseks (kell 21.15, viskas oda 74.16, kurgikilo 4.50).
Punkti järel on üks tähekoht tühikut. Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul:
- järgarvu täpsustamisel tähega: 6.a klass;
- mõnedes sõnaühendilühendeis (mis langeksid kokku eesti sõnaga või mõne teise üldtuntud lühendiga): v.a, s.o, e.m.a, m.a.j, k.a, s.a, p.o;
- tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamisel: kell 13.45, hüppas kaugust 7.16, hind 84.95, kr 84.--, kr 84.95;
- läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades: 18.12.94, 08.02.1995.
Punkti ei panda:
- eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele,
- üldkasutatavate lühendite järele.
PS. Kui adminnid leiavad sellele postitusele parema koha, siis palun liigutada...
