"Püha seaduselaeka saladused"

Aga mina lugesin selle Laurence Gardneri "Püha seaduselaeka saladused" paar aastat tagasi läbi ja oli tõesti väga huvitav ja teaberohke raamat.
Ja põhiasjad on seal just need, mis Thoth oma esimeses postituses välja toob.
Väga huvitav on lisaks veel peatükk Kalliskivide mõistatus.
Kabala õpetuse järgi oli saatusetahvel safiir, mis pärandati Moosesele ja mis hiljem läks Saalomoni hoole alla. Sellest järeldub, et Exoduses kirjeldatud käsulaud ei olnud lihtne kivitahvel, vaid midagi palju hinnalisemat.
Raamatu autor kirjutab ka, et peale Jeruusalemma aarde leidsid templirüütlid hulga iidseid heebrea-ja arameakeelseid käsikirju. Seal oli ka enne Jeesust pärit esseenide kirjutisi ning araabia ja kreeka filosoofide teoseid, mis kõik kiriku poolt keelustati.
Vatikani võimud olid täiesti teadlikud sellest, et templirüütlid olid Jeruusalemmast tagasi tulnud palju rohkemaga kui ürikud ja kullakangid, nad teadsid, et templiordu varade seas on üks eriti tähelepanuväärne ja püha aare.
Ehk ongi siis nüüd Etioopia ortodoksi kiriku patriarhil Abuno Paulosel just seaduselaeka kohta informatsiooni?
Meeldetuletuseks:
(ingl. ´The Ark of the Covenant´, ka ´Sacred Arc´), heebrealaste pühim sümbol, kus olid pärimuse järgi Siinai mäel Moosesele antud tunnistuslauad ja mis on kabala järgi tehtud jumalikust safiirist nimega schethya. On seotud
a n u n n a k k i d e saatusetahvliga. UT-s on öeldud, et Seaduselaegas oli üleni kullaga kaetud ja selle sees oli kullaga karratud kruus mannaga. Piibli järgi laegas leviteeris ja tal oli tappev jõud kahjuliku kiirguse näol. Seaduslaegas võis olla võimsuselt generatiivne ülijuht.
K e b r a N a g a s t eeposes räägitakse, et Püha Seaduselaegas toodi 10.saj.e.Kr. Etioopiasse Axumi kirikusse. Ent tegelikult võidi see varastada
S a a l o m o n i t e m p l i s t juba kuningas Manase valitsemisajal (687-642 e.Kr). Usutakse ka, et keiser Vespasianus (1.saj.p.Kr) varastas selle ja templirüütlid leidsid selle Akkast 1291. a. Ühe versiooni kohaselt peitis prohvet Jeremija seaduselaeka Kolgata mäe all asuvasse koopasse ja selle leidis sealt 6. jaan. 1982 ameerika arheoloog Ron Wyatt.
Ja sellest viimasest leiust ma eelpool pikalt kirjutasingi.


[Muudetud: 21-2-2010 Müstik]