Kohtumine tulnukaga Eestis

(19-03-2013 09:04 )VironShaman Kirjutas:  Kage, mis sa arvad, mida on kasu sinu küsimustest peale hakitud tapeedi

Aga ära tekita siis tapeeti kui midagi vastata pole. Las see küsimus olla neile vastamiseks kellel on vastata. Nagu lahendused kenasti vastas (kui pseudoskeptikute jura välja arvata).

(18-03-2013 15:43 )lahendused Kirjutas:  Põhimõtteliselt pidavat olema võimalik kõigil huvilistel nende tulnukatega "kokku saada", kui suudetakse enda võnkesagedust piisavalt tõsta (tugeva enegiasamba peal olev kivi oma võnkesageduse tõstmiseks on tal sealsamas maja lähedal, st ülejäänu on juba igaühe enda soov, taotlus ja tahe - tulnukatel pole huvitav vestelda inimestega, kelle võnkesagedus on madal: analooga oleks, kui "tavaline inimene" peaks viibima elukutseliste-mõrvarite keskel vangimajas, mis on pättide madala sageduse tõttu äärmiselt ebameeldiv) - samuti peaks olema mingi "sisukas teema", millest oleks huvitav vestelda nii inimestel kui tulnukatel (igasugune maine meelelahutuslik jama neid eriti ei huvita - samuti "lähen looma-aeda tulnukaid vaatama" stiilis uudishimu) - samas maailmakõiksuse olemuse mõistmine ja muud olemuslikumat laadi küsimused võiks huvi pakkuda.
Ning kui on näha, et inimestel on "siirad soovid" tulnukatega kohtumiseks, siis nad ka tulevad - kui aga inimestes on näha hirmu, kurjust, omakasu ja muid ebapuhtaid tundeid, siis nad ei tule.

Ma natuke kahtlen, kas ainult siirast soovist ja headest kavatsustest piisab, et nendega võiks kohtuda. Kui keel ei oleks takistuseks, siis kas keegi meist tahaks kohtuda sellise olendiga nagu näiteks selle video lõpus näha. http://video.mail.ru/mail/goldsberg07/109/1919.html Kas meil oleks temaga millestki rääkida. Meie kombed võivad küll olla viisakamad kui neil, või veel näiteks kasse ja koeri söövate pilukate suhtes aga kui palju me ikkagi erineme neist. See, et meil pinsak seljas ning nuga ja kahvlit oskame hoida, ei tee meist veel arenenud inimolendit. See on ikkagi ainult näiline kest ning sisu ikkagi mäda. Meid on küll loodud inimesteks aga me elame ikka veel nagu kiskjalised loomad ainult ilma vastavate hammasteta. Võiks ju veel küsida, et kuhu suunas sina tahaksid areneda. Kas pistaks ka mõne lemmiklooma kintsu põske või isegi maitseks inimese liha? Või piiluks ettepoole ja hüppaks välja sellest loksuvast paadist. Selline arusaam on minuni jõudnud ja igaüks peab ise selle endas leidma. See protsess on ka areng mida meilt ju loodetaksegi.
Teemasse tagasi tulles küsikski siis nõnda. Kui kellegil on siirad kavatsused ja tunneb, et ei ole kellelegi tahtlikult halba teinud aga siiski on tema enda teadmata suudetud seda halba energiat sisse sööta(ehk tegeleb kannibalismiga nende mõistes), siis kas mitte neid häid olendeid enda juurde kutsudes, võib ikkagi saada mõne halva halli või reptiloidi omale nuhtluseks hoopiski?

(24-03-2013 00:38 )Ken Kirjutas:  Kui keel ei oleks takistuseks, siis kas keegi meist tahaks kohtuda sellise olendiga nagu näiteks selle video lõpus näha. http://video.mail.ru/mail/goldsberg07/109/1919.html

Korraks põikan teemast kõrvale. Mis keeles video oli? Kas see on sanskrit?

... noojah, sanskrit oon ju väljasurnud keel.

Mis ta siis võiks olla?

Huvi on ajendatud sellest, et leedu keel pidi olema üsna arhailine indoeuroopa keelte hulgas ja meenutama mitmeski mõttes sanskriti keelt. See keel seal klipis aga kõlas veidi leedu keele sarnaselt (kuigi ma leedu keelt olen vähe kuulnud).

(24-03-2013 11:14 )Marina Kirjutas:  

(24-03-2013 00:38 )Ken Kirjutas:  Kui keel ei oleks takistuseks, siis kas keegi meist tahaks kohtuda sellise olendiga nagu näiteks selle video lõpus näha. http://video.mail.ru/mail/goldsberg07/109/1919.html

Korraks põikan teemast kõrvale. Mis keeles video oli? Kas see on sanskrit?

Ju ta hindi keel on... Sanskriti keel on nö. religioosne keel, mida valdavad preestrid ja seda igapäevases kasutuses ei ole.

(24-03-2013 13:13 )Marina Kirjutas:  See keel seal klipis aga kõlas veidi leedu keele sarnaselt (kuigi ma leedu keelt olen vähe kuulnud).

See on küll nüüd täiesti vale väide! Isegi veidi ei meenuta leedu keelt.
Nagu siin juba pakuti, tegemist on hindi keelega.

Ma ise olen näinud mingi valge tulnuka valguskeha nagu. Õhtul enne magamajäämist ilmutasid ennast mulle. Üks oli hall, teine valge. Selline tunne, nagu nad oleksid mind vaatlema tulnud. Mingit suhtlust ei tajunud kahjuks. Vaatasin lihtsalt neid. Mingi 10 min pärast kadusid ära.

2012 suvel hakkasid retsid muutused toimuma minuga. tugev spirituaalne avanemine, telepaatia kogemine, energiate tunnetamine ja kohati nägemine (käisin muidugi ühe sensitiivi juures ka kes mu energiakanaleid ja punkte avas). sügisel saadeti mingeid deemoneid peale mulle ja nõiuti (taheti hinge ära võtta, pandi kõik ülemised tšakrad kinni, et saaksin vaid maalt energiat võtta), nõiuti mingi kiip pähe, mis oli valguse peale tundlik. Õnneks sain just siis uue hea sensitiivi numbri, kes aitas mul tšakrad tööle panna uuesti ja selle kiibi peast eemaldada.

(21-05-2013 17:48 )Peisko Kirjutas:  2012 suvel hakkasid retsid muutused toimuma minuga. tugev spirituaalne avanemine, telepaatia kogemine, energiate tunnetamine ja kohati nägemine (käisin muidugi ühe sensitiivi juures ka kes mu energiakanaleid ja punkte avas). sügisel saadeti mingeid deemoneid peale mulle ja nõiuti (taheti hinge ära võtta, pandi kõik ülemised tšakrad kinni, et saaksin vaid maalt energiat võtta), nõiuti mingi kiip pähe, mis oli valguse peale tundlik. Õnneks sain just siis uue hea sensitiivi numbri, kes aitas mul tšakrad tööle panna uuesti ja selle kiibi peast eemaldada.

Kui küsida tohib, siis kes see inimene oli, kes sinus need nn spirituaalsed kanalid avas ja kes sinu elu nõidumiste ja deemonitega rikastas?

Ise kuulasin umbes paar aastat tagasi Aigar Säde Nõialaagri salvestust. Seal üks mees siis ka pajatas oma uuest elust ja igapäevasest võitlusest tulnukate emalaevadega. Peale Aigariga tutvumist oli tema elu kardinaalselt muutunud ja päevad/ööd täis lakkamatut sõda halbade tulnukatega. Ei tea, kuidas on lood täna, aga tollal ta ise oli vasikavaimustuses sellest...

Sõbra vanaema avas. Ta õppis seda kuskil, ja selle kohaselt on igalpool kehas need puntid, mida ta avab (põlvedes, jalgades, õlgades, kätes jms). Tegeles tšakrate avamisega ka. Osasid punkte nimetas ta meisterlikkuse punktideks. Avas ees ja taga olevaid energiakiudusid ja umbes nii.
Suvel oli kõik mõnus suht... Vahepeal oli kahtlane.. Kui jagasin oma head energiat lampi tänaval, siis üks suure paksu kuldsõrmusega välismaalane vaatas kurjalt otsa mulle ja küsis: "Hipi?!"
Sügisel läks kurjaks ära asi... Kardan tegelt, et võin ette jääda kellelegi, kui valgusega liiga võimsalt tegelen vms.

Selle tulnukate nägemisega oli üks huvitav asi veel... Samal päeval mu väikevend, kes on mingi 5-aastane (täiega kristalllaps), rääkis emale, et nägi jõulukuuse kohal ka tulnukaid ja seletas, et on olemas head ja halvad tulnukad, et halvad on hallid ja head on valged.

Eilsest ÕL artiklist.
"1990ndate alguses rääkis mulle oma loo keskealine sportlik naine. Ta askeldas oma talumajas, kui kaks meest tööriideid meenutavates kostüümides talle külla tulid. Kuna lähedal käisid gaasitrassitööd, arvas ta alguses, et tegemist on töölistega". meenutab Volke aastatetagust jutuajamist Kilingi-Nõmme prouaga.

"Naise sõnul olid ootamatud külalised keskmist kasvu, pruunide lokkis juuste ja suurte pruunide silmadega. Sümpaatsed. Nad rääkisid eesti keelt omapärase aktsendiga ning proua oletas, et ju on nad kuskilt Kaukaasiast pärit. Kui mehed hakkasid viisaka jutuajamise sekka kummalisi küsimusi esitama – nagu: mis aeg praegu on ja mis asi on kalender? –, hakkas naisterahvas kahtlustama, et asi ei ole päris õige, äkki nad ei olegi inimesed," ei suutnud perenaine algul uskuda, et tööliste asemel olid talle külla tulnud olevused teiselt planeedilt.

"Nad rääkisid talle, et võivad inimesi ravida. Proua sattus eriskummalises olukorras segadusse, unustas, et tal on südameklapirike, ning kurtis hoopis oma põlvehäda. Nad katsusid, vaatasid seda ja posisid midagi. Hiljem palusid külalised, et perenaine neile ka lauta näitaks. Seal uurisid nad huviga, kes on lehm ja kes on pull ja kuidas neil vahet teha," naerab Volke.

http://www.ohtuleht.ee/564734/igor-volke...ea-suunas-

Edasi saab juba ajalehest lugeda.

(16-02-2014 16:05 )Müstik Kirjutas:  ..... Edasi saab juba ajalehest lugeda.

Pikemalt on selle (tegelikult Suure-Jaani vallas toimunud) juhtumi
kirjeldust võimalik lugeda Igor Volke raamatust "UFO-raamat" alates
lk. 81 või ka tema teisest raamatust "UFO päevikud", alates lk. 238.
Veelgi pikemalt ja põhjalikumalt võin sellest rääkida mõnel (näiteks
suvisel) kokkutulekul, kuna ise olen seda juhtumit kohapeal uurimas
käinud ja hiljem ka Igori uurimisgrupi sinna juhatanud.

Muide, tahtsin siin seda Õhtulehes ilmunud artiklit pikemalt puudutada. Plusspunktid aktiivsematele, kes jõudsid vahendustöö alal ette! Mõned lisakommentaarid ehk siiski...

Õhtuleht on teadagi Õhtuleht ja kollane meedium ei pea oma faktiesitlust argumenteerima. Kui eesmärkideks on müügitulu ja seega sensatsioonihimu, jääb teemakäsitlus nii ehk naa pinnapealseks. Antud artikli näol on tegemist tüüpilise "hapukurgihooaja" looga, mida ilmutatakse sessoonselt siis, kui katastroofid ja avaliku elu tegelaste elulooseigad on rotatsioonist juba läbi lastud. Negatiivseks muutub situatsioon vigaste faktide (näiteks daatumid) esitamisel tõestena. Siinkirjutaja on kindel, et Volke rääkis "aiast", aga ajakirjanikud kirjutasid "aiaaugust".

Konkreetsemalt. Artiklis mainitakse lugu meestest, kes pärast seiskunud autost väljumist sumpasid lumes, et ligineda lumisel väljal seisnud objektile. Tõenäoline lugu ise ei toimunud mitte 1987, vaid 21.12.1984 teel Tartust Mustveesse. Mis puudutab lugu naistest, kellele pakuti "tulnukaleava" pardal kakaokisselli sarnast jooki, siis tegelikult oli ses peamiseks asjaosaliseks üks Hiiumaa mees oma kahe tütrega. Juhtum aastast 1991. Kõik need kaasused on leitavad vähemalt uuemast Volke raamatust.

Muidugi seondub iga konkreetse kaasusega hulk detaile, taustu ja paralleele. Siin ei ole koht pikemaks analüüsiks. Tegelikult tahaks rõhutada, et (kõmu)ajakirjanduslikud uudisfiktsioonid ei tohiks olla ka algajatele huvilistele mingil juhul autoriteetseteks allikateks.

Kilingi-Nõmme mees seisis metsas silmitsi ehtsa ingliga .

Võsa Pets oskas kõik naljaks keerata. Mees oleks pidanud pöörduma otse Volke poole või üldse vaikima.
Kaunis huvitav juhtum.
Väidetavalt nägi inglit. Inglid on need "tiibadega" olendid. Tiivad siis selleks, et inimesed mõistaksid seda - et tegemist on ingliga.
See mida ta nägi oli lihtsalt "ilmutus".
Umbes sama mis neitsi Maarja ilmutus Portugalis.
Keegi ei oska öelda mis kujul inglid üksteist näevad. Arvan et neil ei olegi kindlat kuju.

Kurat 90-te alguses oli neid ufo-ga kohtumise jutte ikka palju.Enamus siiski fantaasia lugude hulka liigituvad.Kunagi ilmus selline noorte leht nagu "Meie Meel" ja seal oli ka üks ufo nurgake.Seda nurgakest juhtis kui ma õieti mäletan Igor Volke.Need lood ja juhtumid olid lausa jaburad mida see vend pidi kommenteerima.Mõned olid lausa väga sarnased mingi tulnukate filmi stsenaariumiga.

Mingid tegelinskid olid näinud pargi pingi peal istuvat 2 tulnukat.Mindi ligi ja küsiti,et mil Eesti vabaks saab.Tulnukad vastasid et kunagi ikka saab.See vastus rahuldas noori ja nii pakuti tulnukatele saiakesi

Olid ikka ajad.

Jah 90-datel aastatel sai isegi päris mitut nähtud õhtuti pimedamal ajal just.
Sai sõpradega koos vaadatud nii kaugemalt, kui ka üks lendas veidi üle puudelatvade, peakohalt üle.
Liikus umbes jalgratta kiirusel.
Ütleks, et suuremat sorti lennuki taoline kolmnurkne jurakas oli.
Tuled põlesid all, võibolla vilkusid ka, aga ei mäleta täpselt.
Kusjuures häält ei olnudki kuulda.

Eestis on kuidagi vaikseks jäänud küll see teema.
Eks üks põhjus, miks vähem nähakse on ilmselt ka arvutid, sest noored enam õhtupimeduses õues niipalju ei käi, kui omal ajal.

Black Coat,
Kui ainult 90.date alguses, siis miks siiani foorumlased kirjeldavad kogemusi UFO-dega? Eraldi teemadki selle kohta.

Teadmiseks, et Igor Volke on osalenud mitmetel para-foorumi üritustel.
Tutvumiseks üks teema Volke kohta:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...r+Volke%22

Muuses, isegi siin teemas kirjeldatud juhtumid on palju hilisemast ajast.

Ma lihtsalt rääkisin kuidas see aeg oli.Ma ei soovinud kedagi naeruvääristada vms.

---

Olen ka ise näinud ja kuulnud seletamatuid asju aga ma ei vaeva ennast sellega eriti.

(01-03-2014 17:43 )Black Goat Kirjutas:  Ma lihtsalt rääkisin kuidas see aeg oli.Ma ei soovinud kedagi naeruvääristada vms.

---

Olen ka ise näinud ja kuulnud seletamatuid asju aga ma ei vaeva ennast sellega eriti.

Miks see värviline reklaam sul seal joone all tolgendab? Oskad selle mõtte lahti seletada?

See on huvitav jah. Sellele klõpsates tuleb selline pilt:
http://prntscr.com/2wx1bm
kusjuures mul pole arvutis MCAfee tõrjet, ma ei kasuta saasttõrjeid

Naine, kes viidi teisele planeedile

See on lugu UFO-ajaloo tolmustelt riiulitelt. Lugu, mida on saatnud takistuste, müstiliste kadumiste ja seletamatuse vaim, on rännanud läbi aastakümnete tänasesse, et heita järjekordselt valgust eksistentsi mitmetasandilisusele ja suurusele ning inimreaalsuse suhtelisusele. Järgnev viib meid piirialale, mille dünaamikat ja olemust on uurinud, puudutanud, maitsnud ja kogenud mitmed julged hinged läbi sajandite....

Huvitav, et mees teiselt planeedilt käis Virvet külastamas veel mitmeid kordi.
Ja et Moskva uurijad kohal käisid.

http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/ufo...d=75781829

(26-05-2012 14:13 )Müstik Kirjutas:  

(26-05-2012 13:23 )Veli Joonatan Kirjutas:  Tema suu läbi siis - " Oli aasta 1990, oli hilissügis, kuud ei mäleta, aga puudelt olid lehed läinud. Elasin siis Viljandimaal Kõo vallas Unakvere külas Veski talus (Venevere sjk.)
Oli õhtune aeg ja väljas juba hämar kui läksin koeraga õue. Nägin et minu maja poole liigub lendtaldrik. Ta oli umbes puulatvade kõrgusel ja igavene lahmakas. Külje peal särasid tihedalt valged tuled ja põhja all valged prozektorid mis valgustasid maapinda. Tegelikult oli kogu taevas valge.
Läksin ruttu tuppa ja panin ukse kinni. Koer jooksis kohe voodi alla peitu. Istusin toas laua taga ja pea valutas hirmsasti. (peavalu oli juba enne ufo nägemist). Äkki nägin et läbi kinnise ukse sisenesid kaks rohelist tulnukat. Umbes 1,2...1,3 m. pikad.Neil olid suured mandlikujulised silmad ja nina asemel kaks auku. Mingeid riideid või kombinesooni neil ei olnud.
Mõtlesin siis nii - minge ära, ma ei taha teid, mul on hirmus peavalu praegu.
Selle peale tõstis üks nendest oma kolm sõrme üles ja viipas minu näo ees. Selle peale kadus peavalu momentaalselt. Siis nad lahkusid läbi kinnise ukse.
Samas külas oli ka selline juhus et piimaautol suri mootor välja ja juhi ponnistustele vaatamata ei käivitunudki. Siis märkas juht lendketast mis ära lendas ja pärast seda käivitus mootor iseenesest. (see tähendab seda et juht ei käivitanud mootorit vaid tõesti mootor käivitus ise."

Tänud seda huvitavat lugu ära toomast!
Kuna minu toodud eespoolsed lingid enam kõik ei avanenud, siis korrigeerisin vahepeal pisut teemat.
Lugusid tulnukatega kohtumisest Eestis siin siiski napib ja seega lisan siia ka loo tulnukatest magamistoas:

Hilja elab Kesk-Eestis Retla külas keset põlde ja karjamaid koos abikaasa ning kahe koeraga mansardkorrusega valgetest silikaattellistest majas. Lähema naabrini on linnulennult ehk paarsada meetrit.

Ta kolis maale 1989. aastal. Ja juba samal aastal toimus majas mitu šokeerivat ja tänaseni seletamatut sündmust.

"Äkki astusid toalävele kolm tundmatut. «Mul jäi hing kinni! See oli nii jube! Kolm pikkades tumedates mantlites või talaarides kuju. Üks oli ehk 160 sentimeetri pikkune, teised kaks peajagu temast lühemad. Kui pikk tuppa astus, jäid teised ukse lähedusse seisma. Pikakasvuline suundus kõigepealt ukse juures maganud abikaasa poole. Kummardus tema kohale, mispeale mees liigutas, ohkas sügavalt ja magas edasi. Siis tuli ta aeglaselt minu juurde... Olin hulluks minemas!» räägib Hilja, hääles õudus.

«Kummardus tasa ja äkki põrkas järsult tagasi: ma vaatasin talle otse silma. Ta vist ei arvestanud sellega... Siis kummardus uuesti. Tema nägu puudutas peaaegu minu oma. See oli hirmutav: suured, pisut ovaalsed teineteisest eemal asuvad pruunid silmad, suukriips ja vaevumärgatav nina,» kirjeldab Hilja olendit. /---/

1991. aasta märtsis sundis seletamatu jõud ta jälle keset ööd ärkvele ja ajas aknast välja vaatama.
«Kartulivagude kohal, sadakond meetrit majast, oli õhus punakas kera, mis hakkas liikuma taamal asuva lehmalauda poole. Poolel teel lülitas ta äkki tugeva maadvalgustava pro˛ektori sisse, tõusis vahetult enne lauta pisut kõrgemale ning kadus hetkega,» kirjeldab Hilja käega taevasse näidates

Kogu artikkel siin:
http://www.ohtuleht.ee/139448

Ei tea kas Hiljaga seotud jälle.

Retla küla on igaljuhul jälle uudistesse sattunud. Seekord sündmustega 1991. aastast.
Väidetavalt olevat vana Retla küla karjalauda kohal/läheduses lennanud mingi ereda valgusega objekt. Osad tunnistajad olevat objektist väljumas näinud ka "mehikesi".

Vt ka:
https://play.tv3.ee/margatud-eestis-retla-ufo-11148557
https://jarvateataja.postimees.ee/710895...aised-ufot
https://www.youtube.com/watch?reload=9&v=Hs0oxYspq7I

Pealtnägija 1 (töötas laudas): "Meil oli lauda töölisel sünnipäev, tulin laudast ära ja just seal taga kus on veehoidla. Vaatan, et selline ümmargune asi. Alguses mõtlesin, et on elektripost ja seetõttu tuli põleb, aga siis mõtlesin, et seal ju ei olegi elektrit üldse. Ja liigub edasi - läheb sama kõrgelt nagu on elektripostis tuled. Liikus siit poolpõiki ja liikus Retla lauda peale ja seal olla ka nähtud veel teda ja siis läks raba peale. Ja küll oli valge tuli! Kui mul oleks õmblusnõel või ükskõik mis maas olnud, ma oleks kõike näinud, nii valge oli! Aga siis ma hakkasin kartma ja mõtlesin, et see küll õige asi ei saa olla ja läksin kähku koju. Aga oligi kõik. Naägin valgust ja kõik."

Pealtnägija 2 (töötas laudas): "Olin tööl, poole seitsme või seitsme paiku. Töötasin laudas ja nägin, et tulekera läks lauda akna tagant läbi. Ma ei tea mis see oli. Siis kevade poole edasi, naised lüpsavad ja ükskord vaatavad raba poole aknast välja ja ütlevad, et "jummal mis tulekera seal on!" See oli ka seal maas kuskil. See oli hiljem kuskil. Kevadel või nii, enam ei mäleta. Siis ühed ütlesid, et "Näe, seal tulevad väikesed mehikesed!" Selle peale ütlesin, et tulge kähku lauta sisse, sest muidu viib teid minema. Mina ei käinud vaatamas, aga naised täitsa nägid kohe.

Veel anomaalseid sündmusi naabruses: Äikese ajal lõi välk kolmanda tunnistaja sõnul surnuks suure hulga lehmi.

Farmist lääne suunal on praegusel hetkel põllul näha huvitavaid ringisid elektripostide ümber, mis on põhjustatud põllutöömasina rattajälgedest.
Otseselt pole anomaalia, kuid huvitav muster sellegipoolest.


Allikas: Delfi Kaart