Kuidas ehitati Giza püramiidid?

Tundub jah, et lisaks MJ12-le, kelle käsul käib siin käivate, teiste kosmiliste tsivilisatsioonide sõidukite "lendamiste" varjamine, salastamine ja muidu lolli juttu ajamine rahvale, on veel mingi teine komitee kes tegeleb arheoloogia ja ajalooga, et see kah ikka "õigel" rajal käiks. Siinses debiilses tsivilisatsioonis on vaimse ning kõlbelise ärkamiseni veel väga pikk tee minna ja kas üldse kunagi kohale jõutakse!?

Palju spekulatsioone aga ei mingit vastust. Oi kui lihtne on võtta kätte ja hõisata, et teadus on mingi suur pettus. Kui aga jõuab kätte aeg näpp konkreetsele pettusele peale panna ja demonstreerida, miks see pettus on, siis parim, mis tuleb, on muinasjutt "teadjate" kehavälistest rännakutest või lihtsalt suvaline heietus, mis "tegelikult" võinuks olla.

xcad, otsi siis see "tuttav argeoloog" kes tunnistaks, et tema töö on mingi jama. Too ja näita teistele kah, et saaks uurida, miks ta nii arvab. Minul on kaks arheoloogist ja veel rohkem ajaloolastest tuttavaid ja ma olen juba ammu neilt küsinud, mida nad sellest alternatiivajaloo küsimusest arvavad. Nende jaoks on selline valdkond lausa solvang. Nemad õpivad ülikoolis mitu aastat eriala, veedavad aastakümneid arhiivides ja välitöödel, kirjutavad väitekirju ja retsenseerivad kolleegide väitekirju. Teevad ühesõnaga tõsist tööd. Ja siis tuleb mingi suvaline udukogu ja ütleb, et tegelikult oli kõik hoopis teisiti. Et tema kohvipaksu pealt vaatas. Ok, oleks see siis sellega piirduks - hullumajadki on Napoleone täis. Hoopis hullem on see, et kuna alternatiiv on alati päristeadusest põnevam, siis on ka selle publik palju suurem ja lõpptulemus ongi see, et argumentide tõeväärtus taandub nende argumentide põnevusele. Või siis pigem skandaalsusele. Ekstravagantsusele.

(22-01-2018 11:52 )seenetoorik Kirjutas:  Palju spekulatsioone aga ei mingit vastust. Oi kui lihtne on võtta kätte ja hõisata, et teadus on mingi suur pettus. Kui aga jõuab kätte aeg näpp konkreetsele pettusele peale panna ja demonstreerida, miks see pettus on, siis parim, mis tuleb, on muinasjutt "teadjate" kehavälistest rännakutest või lihtsalt suvaline heietus, mis "tegelikult" võinuks olla.

xcad, otsi siis see "tuttav argeoloog" kes tunnistaks, et tema töö on mingi jama. Too ja näita teistele kah, et saaks uurida, miks ta nii arvab. Minul on kaks arheoloogist ja veel rohkem ajaloolastest tuttavaid ja ma olen juba ammu neilt küsinud, mida nad sellest alternatiivajaloo küsimusest arvavad. Nende jaoks on selline valdkond lausa solvang. Nemad õpivad ülikoolis mitu aastat eriala, veedavad aastakümneid arhiivides ja välitöödel, kirjutavad väitekirju ja retsenseerivad kolleegide väitekirju. Teevad ühesõnaga tõsist tööd. Ja siis tuleb mingi suvaline udukogu ja ütleb, et tegelikult oli kõik hoopis teisiti. Et tema kohvipaksu pealt vaatas. Ok, oleks see siis sellega piirduks - hullumajadki on Napoleone täis. Hoopis hullem on see, et kuna alternatiiv on alati päristeadusest põnevam, siis on ka selle publik palju suurem ja lõpptulemus ongi see, et argumentide tõeväärtus taandub nende argumentide põnevusele. Või siis pigem skandaalsusele. Ekstravagantsusele.

Kui inimene (ka arheoloog vist on inimene?) on juba omandanud "autoriteedi" teadusringkondades siis ta enam ei ole teadlane vaid bürokraat kes tunnistab seda mida kästakse või lihtsalt seda mida peab kasulikuks endale ja oma ringkonnale. Kas siiani pole leitud ühtegi artefakti mis ei sobi valitsevale teadussuunale? Kui TÕESTI ei ole leitud siis on asjad korras ja minu väide alusetu. Internetis leitavad "faktid" usun, et on kusagil 90% valed, sensiatsiooni jaoks loodud, see aga ei tähenda, et neid pole üldse olnud!
Kas aga on ÜHTEGI dissertatsiooni kus on viidatud ebasobivatele artefaktidele? Või veel hullem nendele üles ehitatud?

Kahjuks on selline arusaam küll väga vale. Oi, ma mõistan kui suur iha on ikka teadust maha teha. Ise sinnamaale ei küündi, et midagi tõelist avastada aga neid laimata, kes on vaeva näinud ja käegakatsutavaid avastusi teinud, on ju lihtne.

Jah, sinu väide on alusetu. Asjad on korras. Ei ole olemas ühtki artefakti, mis oleks tõendatult ehtne ja läheks tavapärase maailmakäsitlusega vastuollu. On loomulikult hulganisti artefakte, mille kasutusala ja päritolu me ei tea, kuid see pole vastuolus maailmakäsitlusega. Kui me peaks leidma kuskilt loode-hiinast mingi senitundmatu päritoluga poti või ehitise, mis ei sobitu ühtegi teadaolevasse kultuuri, siis see lihtsalt täiendab meie teadmisi veel ühe kadunud kultuuri võrra ega lähe vastuollu maailmakäsitlusega. Kui me aga leiaks ükskõik, millisest teadaolevast või senitundmatust kultuurist eseme, mis dateerub kahtlematult perioodi, mil sellist asja teadaolevalt valmistada ei osatud, siis see võib tõesti maailmakäsitlust muuta. Näiteks Bagdadi patareid. Väga hea näide! Vastupidiselt palju väljahõisatud väitele, et teadus selliseid asju ignoreerib, ei ignoreeri ega peida neid ju mitte keegi. Hoopis vastupidi! Avalikult kirjutatakse ja räägitakse. Nendega on aga üks probleem - nimelt pole sugugi kindel, et neid reaalselt patareidena kasutati. Patareidena kasutamise võimalus on üks spekulatsioonidest, mida teadlased vahest teevad. Seejärel kontrollitakse, kas spekulatsioon ka tõele võib vastata.

Aga just selle näite tõin siia meelega. Nimelt: kui bagdadi patarei peaks osutuma reaalselt patareina kasutatuks, muudaks see meie maailmakäsitlust mõnevõrra. Me nimelt saaks näiteks teada, et tollases Bagdadis kasutati galvaanikat esemete kuldamiseks. Lihtsalt üks kasutusvõimalus. Aga see mahuks 100% tollaste võimaluste sisse. Tollal oli täiesti võimalik, et keegi juhuslikult elektrokeemilise protsessi avastas. Ok, galvaanika on natuke fantastiline. Pigem võis patarei olla kasutusel religioosse kogemuse raames kerge elektrilöögi saamiseks. Aga igal juhul oli see tollal teadaolevate oskuste ja olemasolevate materjalidega täiesti saavutatav.

Hoopis teine teema oleks aga näiteks Coso artefakti taoline vidin. Coso artefakt on mingi tehnoloogiline vidin, mis on sulgunud kivimisse. Väidetavalt nii ammu (miljonid aastad), et tollal polnud meie maailmakäsitluse kohaselt Maa peal kedagi, kes seda meisterdada oleks osanud. Seega kui Coso artefakt oleks tõeline, läheks see vastuollu põhimõtteliselt kõigega, mida me teame. Õnneks või kahjuks on selle näol aga tegu Ford T süüteküünlaga, mis on mingisse kaltsifaati kivistunud. Protsess, mis võib toimuda ka mõnekümne aastaga.

Aga näitena toimiks see siiski, demonstreerimaks, milline peaks olema artefakt, mis kehtiva maailmakäsitlusega ei sobiks.

Muide, isegi kui mõni taoline leitaks, ei usu ma, et seda keegi peitma hakkaks. Teadlastele nimelt õudsalt meeldib täiesti uusi asju avastada. Mida teedrajavam, seda parem. Mida suuremad skandaalid ja kajastused, seda mõnusam. Kui see oleks vastupidi, poleks keegi iialgi avaldanud Liikide Teket ega relatiivsusteooriat. Need on vaid kaks näidet paljudest avastustest, mis meie maailmapilti tugevalt muutnud on, ent mida siiski peidetud pole.

Seenekas, see video siit eespoolt:
https://www.youtube.com/watch?v=mUg7TOXq...e=youtu.be
Kuidas su tuttavad teadlased, ajaloolased ja geoloogid seda kommivad? Näita neile.

Seenetoorik - sa ei arva, et siin tekib väikene huvide konflikt?
Kokkuvõtlikult: "Ükski artefakt ei ole tunnustust leidnud teadlaste poolt kellede paradigmasi see purustaks!"

(23-01-2018 19:07 )Tyto Alba Kirjutas:  Seenetoorik - sa ei arva, et siin tekib väikene huvide konflikt?
Kokkuvõtlikult: "Ükski artefakt ei ole tunnustust leidnud teadlaste poolt kellede paradigmasi see purustaks!"

See näitab,et pole teadlasi vaid on käsitöölised teadusalal

(23-01-2018 15:01 )muca Kirjutas:  Seenekas, see video siit eespoolt:
https://www.youtube.com/watch?v=mUg7TOXq...e=youtu.be
Kuidas su tuttavad teadlased, ajaloolased ja geoloogid seda kommivad? Näita neile.

Mustvalge, ilma heli ja mingite kommentaarideta film mingitest inimestest rooma Colosseumi ümbruses (mulla)töödel. Polegi rohkemat kommenteerida. Kui sul on küsimusi, siis küsi.

---

(23-01-2018 19:07 )Tyto Alba Kirjutas:  Seenetoorik - sa ei arva, et siin tekib väikene huvide konflikt?
Kokkuvõtlikult: "Ükski artefakt ei ole tunnustust leidnud teadlaste poolt kellede paradigmasi see purustaks!"

Palun lõpetage ükskord ometi see paradigmajama. Ainsad siin maailmas, kes küüsi närides oma paradigmade püsimise pärast põevad, on parad. Võiks juba nagu aru saama hakata, et tõelisi teadlasi huvitabki uute asjade avastamine ja mingit "teaduslikku paradigmat" POLE OLEMAS. Pole olemas mingit kivinenud maailmavaadet, kuhu asjad kas sobivad või lükatakse kõrvale. Kui see vähekenegi tõele vastaks, ei toimuks teaduses suht mingeid avastusi. Iga teadlane oleks vaimustuses ideest, et teha mõni seniseid teadmisi kõigutav või lausa ümber lükkav avastus - olgu selleks siis mõni loodusteaduslik avastus või arheoloogiline leid. Kuram küll, selle nimel nad oma tööd teevadki. Või mis sa arvad, et arheoloogid kaevavad mullas seepärast, et neile meeldivad mustad küünealused? Või tuhnivad arhiivides tolmunud dokumentide seas seepärast, et neil on mingi fetiš vanade paberite vastu? Ja niipea kui avastavad midagi, mis on vastuolus seniste teadmistega, viskavad selle vaikselt minema, enne kui keegi seda näha võiks? Ma ei tea...millegi taolise arvamiseks peab katuse all ikka korralik mädapaise olema...

(24-01-2018 09:49 )seenetoorik Kirjutas:  

(23-01-2018 15:01 )muca Kirjutas:  Seenekas, see video siit eespoolt:
https://www.youtube.com/watch?v=mUg7TOXq...e=youtu.be
Kuidas su tuttavad teadlased, ajaloolased ja geoloogid seda kommivad? Näita neile.

Mustvalge, ilma heli ja mingite kommentaarideta film mingitest inimestest rooma Colosseumi ümbruses (mulla)töödel. Polegi rohkemat kommenteerida. Kui sul on küsimusi, siis küsi.

---

(23-01-2018 19:07 )Tyto Alba Kirjutas:  Seenetoorik - sa ei arva, et siin tekib väikene huvide konflikt?
Kokkuvõtlikult: "Ükski artefakt ei ole tunnustust leidnud teadlaste poolt kellede paradigmasi see purustaks!"

Palun lõpetage ükskord ometi see paradigmajama. Ainsad siin maailmas, kes küüsi närides oma paradigmade püsimise pärast põevad, on parad. Võiks juba nagu aru saama hakata, et tõelisi teadlasi huvitabki uute asjade avastamine ja mingit "teaduslikku paradigmat" POLE OLEMAS. Pole olemas mingit kivinenud maailmavaadet, kuhu asjad kas sobivad või lükatakse kõrvale. Kui see vähekenegi tõele vastaks, ei toimuks teaduses suht mingeid avastusi. Iga teadlane oleks vaimustuses ideest, et teha mõni seniseid teadmisi kõigutav või lausa ümber lükkav avastus - olgu selleks siis mõni loodusteaduslik avastus või arheoloogiline leid. Kuram küll, selle nimel nad oma tööd teevadki. Või mis sa arvad, et arheoloogid kaevavad mullas seepärast, et neile meeldivad mustad küünealused? Või tuhnivad arhiivides tolmunud dokumentide seas seepärast, et neil on mingi fetiš vanade paberite vastu? Ja niipea kui avastavad midagi, mis on vastuolus seniste teadmistega, viskavad selle vaikselt minema, enne kui keegi seda näha võiks? Ma ei tea...millegi taolise arvamiseks peab katuse all ikka korralik mädapaise olema...

Ära ärritu kui paradigma kui väljend ei meeldi.
Vahet pole mis sõna kasutada - huvide konflikt konflikt jääb.

Ma ka pihta ei saa, et mis kasu saavad teadlased status quo hoidmisest. Nii ei saa ju karjääriredelil ronida, kuulsaks ega rikkaks - ja need on ometigi enamuste inimeste peamisteks ambitsioonideks.

Ainukene erand oleks lektorid, kes võib olla ei viitsi lihtsalt uusi asju õpetamiseks õppida. Aga mille kuradi pärast selline inimene endale teadlase elukutse valis.

(24-01-2018 10:36 )Tyto Alba Kirjutas:  Ära ärritu kui paradigma kui väljend ei meeldi.
Vahet pole mis sõna kasutada - huvide konflikt konflikt jääb.

Miks sa arvad, et mingi mingi "sõnamaagia" häirib? Et kui teist sõna kasutad, siis on kõik korras? Asi ongi just idees, et oleks nagu mingi huvide konflikt. Aga huvide konflikti ju POLE kui teaduse eesmärk ongi avastada uusi asju. Su väites on hoopis loogikakonflikt!

Mustvalge - jah
Ilma heli - jah
Kommentaarideta - jah
Mingitest inimestest - ei
Colosseumi ümbruses - jah
Mullatöödel - ei (väljakaevamistel)
Ja ongi kogu su tähelepanek?

Mina lugesin küll, et tegu on tee-ehitusega. Videos on igatahes tegu mullatöödega - vahet pole, mis eesmärki need täidavad. Kaevavad. Tausta ei tea. Kui sina tead, siis räägi, milleks keerutada?

Ei viitsi. Soovin parem sajale targale jõudu!

Loomulikult on kõik, kes püramiididest huvitunud järgnevat teksti juba varem lugenud, aga ehk on tänaseks päevaks kellelgi ununenud.
Seega meenutuseks, et Vyseil ja tema meeskonnal õnnestus leida püramiidi lõunaküljel, päris kuningakambri Orioni vööle suunatud lõunašahti alguse lähedalt müüritisest umbes kaheksandiktolli paksune, jalapikkune ja nelja tolli laiune lame raudplaadi tükk. See raudplaat on praegugi Briti Muuseumis.

Raudplaadi leidis Hill reedel 26.mail 1837 pärast mitu päeva kestnud lõhkamis-ja puhastustöid. Seejärel kuulutas Vyse oma monumentaalteoes "Operation Carried on at the Pyramids of Gizeh" valju häälega, et on avastatud maailma vanim sepistatud rauatükk. Ta kinnitas, et leidis selle rauatüki šahti suudme lähedalt müüritise liitekohalt lõunaküljel.

Jõuti arvamusele, et rauatükk jäeti müüritise liitekohta püramiidi ehitamise aegu, sest millalgi hiljem polnud võimalik seda teha. Seejärel saatis Vyse mõistatusliku eseme koos Hilli, insener John Perringi ja Mashi tunnistusega Briti Muuseumi.
Seal jäädi aga arvamusele, et leid ei saa olla ehtne, sest püramiidide ajastul sepistatud rauda ei tuntud.

1881.aastal uuris sama leidu W.M. Fliners Petrie, kes tõi välja, et "raudplaati katvast roostest leiti nummuliite (merelise päritoluga kivistunud algloomi), mis tunnistab, et objekt pidi lebama väga pikka aega nummuliitilises lubjakivis, olles seega pärit muistsetest aegadest. Seepärast on kahtlematult ehtsa esemega tegemist..."

Viktoria aja lõppjärgu egüptoloogia ühe tähelepanuvääsema mõttehiiu jõulisest arvamusest hoolimata ei võtnud tema ametivennad kuidagi omaks mõtet, et sepistatud rauatükk võiks olla Suure püramiidi kaasaegne.
See olnuks täielikus vastuolus ka kindlalt väljakujunenud arvamustega, mida egüptoloogia on tsivilisatsioonide arengu kohta järjepidevalt ning visalt levitanud.

Manitud eelarvamuste tõttu jäeti raudplaat 108 aastaks unarusse ega püütudki selles kuigi hoolikalt selgusele jõuda. Alles 1989 aastal korraldati põhjalik optiline ja keemiline uuring. Kõigepealt uuriti raudplaadi niklisisaldust. Püüti välistada võimalus, et plaat võib olla sepistatud meteoriitsest rauast. Juba pärast esimesi analüüse teatasid teadlased, et "Giza raudplaat pole meteoriitset päritolu, sest see sisaldab ainult tühiseid niklijälgi."

Järgnenud analüüsid kinnitasid, et metall oli sulanud temperatuuril 1000 kuni 1100 kraadi. Samuti selgus kummaline tõik, et raudplaadi küljel leidub kulla jälgi. Jones ja El Gaier oletasid, et objekt võis olla kullaga kaetud ning seda peeti väga tähelepanu ja austust väärivaks esemeks. Jõuti ka otsusele, et plaat jäeti püramiidi müüritisse selle ehitamise ajal.

Kui avastus aga Briti Muuseumis teatavaks sai, langes teadlastele üllatus. Kuuldu ei erutanud ametnikke, vaid nad püüdsid teadlasi hoopis vaigistada. Ja teadagi miks.

Samas on palju põnevam ju küsimus MILLEKS SEE RAUDPLAAT AASTATUHANDED TAGASI SUURE PÜRAMIIDI PEAMISE KAMBRI LÕUNAŠAHTI PEIDETI? Kas see plaat on mingil viisil seotud vasksulustega varustatud languksega, mille Rudolf Gnterbrink kuningakambri lõunašahti lõpus avastas?

Lisaks nentisid El Gayer ja Jones oma 1989 aastal kirjutatud aruandes, et see raudpaat on ilmselt mõne suurema eseme fragment. Mille küll?

Teave pärit raamatust "Tekkeloo hoidja." (e.k. 2000)

(24-01-2018 15:44 )Nofretete Kirjutas:  Samas on palju põnevam ju küsimus MILLEKS SEE RAUDPLAAT AASTATUHANDED TAGASI SUURE PÜRAMIIDI PEAMISE KAMBRI LÕUNAŠAHTI PEIDETI? Kas see plaat on mingil viisil seotud vasksulustega varustatud languksega, mille Rudolf Gnterbrink kuningakambri lõunašahti lõpus avastas?

Paraku on su küsimus püstitatud eeldusele, et see plaat tõepoolest ka aastatuhandeid tagasi sinna peideti.

Siin on kõnealusest leiust detailselt kirjutatud, aga ma toon ära selle teksti viimase lõigu:

It would seem, then, that the iron plate found by J.R. Hill in 1837 is not contemporary with the construction of the pyramid, but rather dates to the post-medieval (Islamic) period sometime between the 16th and 18th centuries. It would be a matter for speculation just how such a plate might have found its way down a joint between the pyramid stones, but after the Arab conquest there was much activity at the Giza pyramids. Hill's report that the iron "was taken out by me from an inner joint, after having removed by blasting the two outer tiers of the stones" and "that no joint or opening of any sort was connected with the above-mentioned joint" was made ex post facto, and one may well wonder how closely he examined the joints before blasting considering he had no idea that he might find something there.

Tõlge: Näib, et 1837. aastal J.R. Hilli poolt avastud plaat ei pärine püramiidide ehitusega samast ajast, vaid pigem keskajajärgsest (16.-18. sajand) islami perioodist. Arutlusele on avatud viis kuidas täpsemalt plaat püramiidi kivide vahele sai, kuid peale Araabia vallutusi käis püramiidide juures suur aktiivus. Hilli väited, et "plaat võeti kivide sisemisest liitekohast välja minu poolt, pärast kahe välimise kivikihi lõhkamist" ja et "ükski eelnev liitekoht või avavus ei olnud mainitud liitekohaga ühenduses" tehti tema poolt ex post facto (tagantjärele) ja võib täiesti vabalt mõelda, et kui hoolikalt ta enne lõhkamist nimetatud liitekohti uuris, teadmata mille ta sealt eest leiab.

(24-01-2018 12:57 )seenetoorik Kirjutas:  

(24-01-2018 10:36 )Tyto Alba Kirjutas:  Ära ärritu kui paradigma kui väljend ei meeldi.
Vahet pole mis sõna kasutada - huvide konflikt konflikt jääb.

Miks sa arvad, et mingi mingi "sõnamaagia" häirib? Et kui teist sõna kasutad, siis on kõik korras? Asi ongi just idees, et oleks nagu mingi huvide konflikt. Aga huvide konflikti ju POLE kui teaduse eesmärk ongi avastada uusi asju. Su väites on hoopis loogikakonflikt!

Teadus eesmärk võib olla küll aga teadlased tänapäeval pigem hoiavad mugavast toolist kinni kui "herilasepesa" ehk uusi ideid mis senistega risti lähevad torgivad.
Kitsed kärneriteks - rebased kanavalvuriteks jne - näiteid leiab ka kui viitsid otsida ja neid näha.

Tyto Alba - mis sinu arvates on nende motiiv? Pea meeles, et see peab olema piisavalt mõjus ületamaks individuaalset ambitsioonikust.

(24-01-2018 19:39 )Nielander Kirjutas:  Tyto Alba - mis sinu arvates on nende motiiv? Pea meeles, et see peab olema piisavalt mõjus ületamaks individuaalset ambitsioonikust.

Erinevad inimesed erinevad motiivid.
Mõnevad vaikivad kuna nende senine töö ja prestiiz (+ raha) mida loodud tihti aastakümneid kaoks.
Tuleks avalikuks, et aastaid on valetatud ja võltsitud - siin terve teema ju näiteks Einsteini kohta.
Ei maksaks unustada, et kontrollides ajalugu kontrollitakse tulevikku.
Ehk süsteemi kontrollivad jõud teevad pakkumise millest keeldumine võib lõppeda surmaga.
Kui isik on saavutanud oma taseme akadeemilises maailmas teadlikult ajades "jama" siis
see "isiklik ambitsioonikus" kaob kui selline asi välja tuleb.
Järele jääb elementaarne ellujääimne - nii otsene kui materiaalne.

Lisaks ei maksaks unustada ühte tõsiasja - akadeemiline "maailm" on läbiimbunud isikutest kes peavad
ennast ja oma "laiemat rühma" pea, et jumala asemikeks Maa peal (olgu siis ümmargune või lapik IRW).
Kui selgub, et see "teadus" on aastakümneid pehmelt öeldes valetanud siis pole kaotus vaid isiklik.
Seda laotakse kaotuseks tervele "pühale üritusele".

Probleem on selles, et kui materiaalses teaduses (keemia-füüsika jne) on raske "näppu peale panna"
kus algab ja kus lõppeb valetamine siis näiteks ajaloos on see valetamine ja võltsimine paremini näha.

Võtame algatuseks või ainult viimase 100a sündmused - 1. ja 2. MS. ja muu 3.Riigiga seotu.
Kas võid näiteks sina kätt südamele pannes võita, et lugedes läbi kõik see mida oled jaksanud siin
foorumis selle kohta, et kõik suurte ja kõlavate tiitlitega ajaloolased on olnud lõpuni ja üdini AUSAD?!

See siin on vaid VÄGA PEALISKAUDNE püüd seletada kõike seda miks nii on tehtud ja tehakse.

Lugesin veel eelpool mainitud "Tekkeloo hoidjast",et Dixonid
leidsid püramiidi lõunašahtist 1872.a. algul kolm väikest reliikiviat (raamatus ka joonis lk.127, kellel juhtub kodus olema).

Need objektid - rohmakas kivitera, väike mingist metallist tehtud kaheharuline konks ning umbes 12 sm pikkune kummaliste sisselõigatud sälkudega seedripuutükk - saadeti 1872 aastal Egiptusest ära ning jõudsid mõni nädal hiljem Inglismaale.

Ligi terve aasta hiljem kirjutati leidudest raamatutes ning nende joonised trükiti isegi teaduslikes ajakirjades "Nature" ning "The London Graphic". Ent enne sajandivahetust jäid
mainitud esemed ootamatult kadunuks.

Raamatu autorid mainivad, et neile jääb mulje, et kõik neli allmärgitud sündmust on omavahel mingite seostega ühendatud.
¤ Kuningakambri ja selle reliikviate avastamine;
¤ Suurbritannia kõige mõjukama egüptoloogide organistsiooni EES (Egiptuse Uurimise Seltsi) asutamine;
¤ Londoni Ülikooli kolledži egüptoloogia õppetooli avamine;
¤ Suurbritannia vabamüürluse sünd

Pikalt ei jaksa kirjutada, aga just vabamüürlased tegelesid Egiptuse muististe Inglismaale toimetamisega.
Näiteks tuntud vabamüürlane söör James Alexander tegi ettepaneku toimetada Inglismaale ekslikult Kleopatra Nõelaks nimetatud monument - vaarao Thutmosis III kahesajatonniline obelisk, mis oli u 3500 a. tagasi Heliopolise linna püstitatud. Kavandatu elluviimiseks andis raha teine vabamüürlane söör Erasmus Wilson. Wilson sai ka EES-i esimeseks presidendiks.

Mainitud kolm eset on ainsad kunagi Suure püramiidi sisemusest leitud reliikviad.
Uurimisel selgus, et John ja Wayman Dixon tõid reliikviad sigarikarbis Inglismaale. Samuti aitasid nad Kleoptra Nõela Inglismaale tuua. John Dixon mattis sigarikarbi Kleopatra Nõela alla. Tänaseks päevaks on reliikviad täielikult maha vaikitud. Samas kohe peale Dixoneid alustas Petrie Suure püramiidi uurimist.

EES-i kunagine president Edwards väitis 1993 "Independent" artiklis veendunult, et ei tema ega ka keegi teine, keda ta tunneb, pole mainitud reliikviatest midagi kuulnud. Nädal hiljem aga, 13.dets. saabus ajalehele varahoidja kiri, et ikka veel sigarikarbis lebavad reliikviad on tema osakonnas hoiul.

Ehk keegi teab, mis nüüd sellest räägitakse? Kui räägitakse...

(24-01-2018 20:08 )Tyto Alba Kirjutas:  Erinevad inimesed erinevad motiivid.
Mõnevad vaikivad kuna nende senine töö ja prestiiz (+ raha) mida loodud tihti aastakümneid kaoks.
Tuleks avalikuks, et aastaid on valetatud ja võltsitud - siin terve teema ju näiteks Einsteini kohta.
Ei maksaks unustada, et kontrollides ajalugu kontrollitakse tulevikku.
Ehk süsteemi kontrollivad jõud teevad pakkumise millest keeldumine võib lõppeda surmaga.
Kui isik on saavutanud oma taseme akadeemilises maailmas teadlikult ajades "jama" siis
see "isiklik ambitsioonikus" kaob kui selline asi välja tuleb.
Järele jääb elementaarne ellujääimne - nii otsene kui materiaalne.

Jah, need kõik seletused kehtiksid juhul kui teadus oleks mingisugune suletud grupp inimesi. Aga ei ole ju. Põlvkonnad pidevalt vahetuvad. Tudengitest saavad magistrid ja doktorid ja professiorid ja akadeemikud. Selles järjekorras. Mis sa arvad, millal ülikoolis on see hetk, millal näiteks oma ala tippu püüdlev alustav teadlane vaibale kutsutakse ja selles suures vandenõus osalema ähvardatakse?

PS: erinevad psühholoogilised testid on kinnitanud, et inimest ei huvita mitte raha iseenesest, vaid staatus. Raha eest muidugi saab staatust, aga teatud piirini. Einsteiniks või Newtoniks raha eest aga ei saa.

(24-01-2018 20:08 )Tyto Alba Kirjutas:  Lisaks ei maksaks unustada ühte tõsiasja - akadeemiline "maailm" on läbiimbunud isikutest kes peavad ennast ja oma "laiemat rühma" pea, et jumala asemikeks Maa peal (olgu siis ümmargune või lapik IRW).
Kui selgub, et see "teadus" on aastakümneid pehmelt öeldes valetanud siis pole kaotus vaid isiklik. Seda laotakse kaotuseks tervele "pühale üritusele".

Just. Mõtle kui tuleb välja - see oleks päris jama. Sellises olukorras oleks iga vandenõulase parimates huvides olla esimeseks tõekuulutajaks. Ja ära ütle, et "ta kardab oma elu pärast" või "tal ei lasta seda teha". Tänapäeval on lugematult mooduseid kindlustada, et tõde jõuab õigete kanaliteni... pärast mida on tõekuulutajat juba vandenõulastel endil ohtlik/tarbetu tappa.

PS: Mõtlesin, et kas ka Eestist võiks olla keegi sinu arvates osakene sellest suurest valest. Esimesena tuli pähe akadeemik Jaan Einasto, kes on viimase aasta jooksul andnud paar head intervjuud, mis muuhulgas puudutavad ka siinse foorumi temaatikat (Intervjuu Lõuna-Eesti Postimehes,intervjuu Tartu Postimehes)

Kas sa arvad, et tema on nendest valedest teadlik?

(24-01-2018 20:08 )Tyto Alba Kirjutas:  Probleem on selles, et kui materiaalses teaduses (keemia-füüsika jne) on raske "näppu peale panna"kus algab ja kus lõppeb valetamine siis näiteks ajaloos on see valetamine ja võltsimine paremini näha.

Võtame algatuseks või ainult viimase 100a sündmused - 1. ja 2. MS. ja muu 3.Riigiga seotu. Kas võid näiteks sina kätt südamele pannes võita, et lugedes läbi kõik see mida oled jaksanud siin foorumis selle kohta, et kõik suurte ja kõlavate tiitlitega ajaloolased on olnud lõpuni ja üdini AUSAD?!

Ma ei väidaks seda isegi mitte siis kui ma siin foorumis päevagi poleks olnud, kuna ajalugu ei ole reaalteadus. Ajalugu kirjutatakse teatavasti võitjate poolt. Samas olen ma seda meelt, et tõenäoliselt 90% siin kirjutatust on kas liialdus või ajalooliste faktide väärtõlgendamine.

Antiikajaloo ja antropoloogiaga on õnneks selline lugu, et mingist ajast minevikus muutuvad suhteliselt mõttetuks kunagised poliitilised eelistused või zeitgeistid. Keegi ei hakka tänapäeval vandenõud looma selleks, et päästa Ramsese või Cheopsi mainet või mingi suvalise homo habilise viimast puhkepaika.

Esmalt - siiski siiski - ka ajalugu on teadus ja seda eristada, et ta ei heidaks varju ei ole õige.

Teadlased on valetanud, petnud, maha kirjutanud ja sellest on kirjutatud regulaarselt.
Kui sa oled seda osa teaduse "tegemisest" ignoreerinud siis on see sinu probleem.
Einstein omastas teiste töid ja on selles osas musternäidis, kuidas "hõimlased" teevad
vargast ja petisest Püha Teaduse eksimatu apostli.

Aga kunagised sündmused heidavad valgust tänapäeva sündmustele - seega neid võltsides
legaliseeritakse oma positsioon tänapäeva maailmas.
See käib eriti just tänapäeva ajaloo ja selle seosest käesoleva teemaga.
Egiptuse ajaloos on palju valgeid laike ja lastes neid paista "omale soodsas valguses"
püütakse määrata oma "partei juhtiv ja edasiviiv" roll moodsas maailmas.
Ja seda alates pangandusest ja lõpetades teadus ning haridusega.

(24-01-2018 21:54 )Nielander Kirjutas:  Keegi ei hakka tänapäeval vandenõud looma selleks, et päästa Ramsese või Cheopsi mainet või mingi suvalise homo habilise viimast puhkepaika.

Ega polegi ju vaja, lihtsalt egüptoloogia on ammusest ajast saadik mõistatusi ja vastuolusid täis. Vanad autorid, kelle teostes on säilinud Manethoni tööd, olid ühel meelel selles, et 4.dünastia kolmas kuningas oli Suphis, "Suure püramiidi ehitaja", kelleks Herodotose järgi oli Cheops. "Suphis kirjutas pühad raamatud, mida egiptlased suure au sees peavad."
Nüüd tuntakse teda rohkem kreeka nimekuju Cheops ja egiptuse Hufu järgi.
Huvitaval kombel tuleb Hufu järjekorras kolmandana; seni pole avastatud mingeid muid allikaid, mis osutaksid tema ja ta isa Snofru vahelise vaarao vaitsemisajale.
Viide pühade raamatute kirjutamisele äratab küll huvi, aga hiljem pole neid enam mainitud.
Küll on hilisemad kroonikud Hufu ehk Cheopsi isikut kõvasti mustanud ja selgesti vastandanud tema pärijale Cheprenile (Hafra) ja Mykerinosele (Menkaura).
Arvatakse, et Hufu valitses 23 või 24 aastat.
Pole ka teada, miks Hufu loobus oma isa matusepaigast, mis asus Dahshuris, või tema eelkäija omast, mille asukoht oli Saqqara. Arvatakse, et tööde juhatajaks oli Hufu nõbu Hemon, kelle võimukas istuv kuju leiti mastabast tema meistriteose lähedalt.
Kõik puha arvamused. Samas on Suur püramiid siiani mõistatus. Juba Herodotus avaldas preestritelt pärinevaid kaheldava väärtusega andmeid. Siiani me ei tea, kuidas seda ehitati, selle kohta ka ainult oletused. Herodotus väidab, et ehitus valmis terrasside kaupa, kuhu kõigist neljast küljest korraga lisati kiviplokke, kasutades "lühikestest puutaladest tehtud seadeldisi.

Sisseehitus osutab sellele, et püramiidi plaani muudeti ehitamise ajal vähemalt kaks korda. Algul pidi hauakamber asuma sügaval allpool maapinda; selle asemel ehitati püramiidi sisse hoopis umbes 15,2 m maapinnast kõrgemal paiknev väiksem kamber, mida nimetatakse praegu ekslikult Kuninganna kambriks (seegi jäi lõpetamata).
Saatuse pilkena pole, vaatamata Hufu püramiidi toredusele, kaasamaetud laevale ja kuninga ema uhketele hauapaustele, kuningast endast säilinud midagi peale ühe tillukese kuju, mille Flinders Petrie leidis 1903.a. Abydose vanast Osirise templist.
Niisiis esindab suurima püramiidi ehitajat kõige pisim kujuke, samal ajal kui hulk Vana riigi uhkemaid kujusid esindavad Giza kõige väiksema püramiidi ehitajat Menkaurat.
Allikas: Peter A. Clayton "Vaaraode kroonika." London, 1994
e.k. Tln.2001.

(24-01-2018 13:32 )muca Kirjutas:  Ei viitsi. Soovin parem sajale targale jõudu!

Õnneks ma midagi enamat ei oodanudki kui mingi obskuurne vihje, millest ainult "pühitsetud" aru saavad.

Väsimatule vandenõuteoreetikute vastu võitlejale:

Püramiidis oleva kivist kasti nimetamine sarkofaagiks on absurdne konstruktsioon. Kuigi oma mõõtudelt ta sobiks inimkeha mahutamiseks, on puudu mitmed olulised komponenendid:
1.Kaas.
2."Kadunuke".
3.Kaunistused ja kirjad lahkunu nime ja positsiooniga ühiskonnas.

"Matuseteoreetik" Petrie põhjendas nendest kahe esimese puudumist hauaröövlite tegevusega, kolmas jäi tal lihtsalt tähelepanuta.
"Hauaröövi" teooria aluseks olid kaliif Mamouni retkest jäänud jäljed püramiidis. Kuid "kadunud" kaane ja "muumiaga" teda seostada ei saa: neid ta EI leidnud...

Kuid need faktid ei suuda murda matuseteooria toetajate vankumatut usku: tunnustatud egüptoloogide ekspertarvamuse kohaselt toimetati vaarao ja kaas minema, vältimaks võimalike hauaröövlite ebatervet tähelepanu(!). No ilmselgelt loogika pole siin mõttelendu häirida suutnud...

Täiesti õigustatud on siinkohal küsimus: kuidas toimetati vaarao surnukeha ja kaas matusekambrisse? Aga tagasi välja?
Need, kes arvavad, et sama teed, mida praegu turistid kasutavad need peavad pikema pausi tegema järelemõtlemiseks:
1.Praegu kasutatava tee püramiidi sisse raius Mamoun.
2.Ka Petrie lõhkus endale tee sisse pääsemiseks.
Seega kumbagi võimalust vaarao transpordiks kasutada ei saanud.
Tähelepanelikud tunnustatud egüptoloogid juhtisid tähelepanu sellele, et galerii alumises otsas olevad kivid on paika asetatud hiljem. Nõustun selle ekspertarvamusega, see tundub tõesti nõnda olevat. Kolm suurt ja massiivset kivi on libistatud oma kohale hiljem. Ekspertide arvamus:sealt viidi sisse vaarao surnukeha!Kivid paigaldati vaarao matusepaiga puutumatuse tagamiseks!
Ok, laip saadi galeriisse, aga edasi sulges tee enne hauakambrit asuvad kolm massiivset kiviplaati...(jah, ka need olid viimseks tõkkeliiniks ahnete hauavaraste vastu...) Tuleb tõdeda, et nad olid tõhusad Mamouni, kuid mitte dünamiidiga varustet Petrie vastu.

Just siinkohal katkeb võimalus leida mingisugunegi teoreetiline võimalus vaarao toimetamiseks Tema "hauakambrisse"...