See, mis need hääled nüüd on, jääbki ju tegelikult isiklikule kogemusele põhinevaks arvamuseks. Kas siis sinu (lugeja) või kellegi teise arvamusele kuna raudse kindlusega seda öelda on ju suhteliselt raske.
Olen ise mõtelnud mõlema variandi peale, mõlemad on ühtemoodi huvitavad. Kui suudad jutustada iseenda alateadvusega või siis vähemalt kuuldagi teda, võid enda kohta saada teada igasugu huvitavat informatsiooni. Just eile või üleeile kuulasin raadio kahe programmi hallo kosmos järelkuulamisi ja seal jutustas naine kuidas ta kustutas enda kehal rakumälu ja sedasi ravis end terveks korvpalli suurusest kasvajast kõhus siis kui tal oli elada jäänud veel vaid kuu. See pani mõtlema, et tahaks isegi midagi sellist osata kuna ka endal oleks vaja rakumälule "reset" teha
Kui nüüd rääkida teispoolsusest ja üldse sellest maailmast ja väita, et need hetked enne magama jäämist, kui kuuleme hääli, siis ka see tundub üsna huvitav. Teadupärast on tavaline inimene suuteline oma ajust kasutama umbes 10 protsenti (parandage mind kui ma eksin) ja kas see võibki olla põhjus, miks me näeme, kuuleme, tunneme ainult neid asju, mis meil igapäevaelus juba tavapäraseks muutunud on? Kas meie aju kasutuse hulk piirab meil näha ja suhelda terve suure maailmaga, mis võib tegelikult meie silme all olla? Kui hakata nüüd mõtlema, siis inimene näeb valgusspektrist üsna väikest osa ja kuulmine on meil piiratud. Kas see on evolutsioonikäigus sedasi kujunenud või on meid omal ajal sedasi "programmeeritud" (geneetiliselt üles ehitatud)?
Niipalju on inimesi, kes midagi näevad või kuulevad. Kes ütleb seda välja ja kes jätab seda endateada. Selle teise maailmaga on võimalik saavutada kontakt ju tegelikult mitmeil moel, kas siis magama jäämisel, mediteerimisel või hoopis mõnda narkootikumi kasutades. Aju potensiaali suurendada tundub olema suhteliselt keerukas, palju lihtsam oleks ju lülitada välja või summutada osad kehapoolt kasutatavad meeled või siis mingid keskused ja seega võib juhtuda, et aju võtab vastu ka informatsiooni, mis tavaolekus kas registreerimata jääb või siis välja filtreeritakse.
Meie ümber on palju asju, mida võib siinkohal võrdluseks tuua näiteks raadio, mis mängib puhtalt ainult siis, kui reguleerida see kindlale sagedusele. "Probleemid" tekivad aga siis, kui sagedus on natukene paigast ja teine raadiojaam hakkab nagu "läbi kõlama".
See, mis need hääled nüüd on, jääbki ju tegelikult isiklikule kogemusele põhinevaks arvamuseks. Kas siis sinu (lugeja) või kellegi teise arvamusele kuna raudse kindlusega seda öelda on ju suhteliselt raske.
Olen ise mõtelnud mõlema variandi peale, mõlemad on ühtemoodi huvitavad. Kui suudad jutustada iseenda alateadvusega või siis vähemalt kuuldagi teda, võid enda kohta saada teada igasugu huvitavat informatsiooni. Just eile või üleeile kuulasin raadio kahe programmi hallo kosmos järelkuulamisi ja seal jutustas naine kuidas ta kustutas enda kehal rakumälu ja sedasi ravis end terveks korvpalli suurusest kasvajast kõhus siis kui tal oli elada jäänud veel vaid kuu. See pani mõtlema, et tahaks isegi midagi sellist osata kuna ka endal oleks vaja rakumälule "reset" teha
Kui nüüd rääkida teispoolsusest ja üldse sellest maailmast ja väita, et need hetked enne magama jäämist, kui kuuleme hääli, siis ka see tundub üsna huvitav. Teadupärast on tavaline inimene suuteline oma ajust kasutama umbes 10 protsenti (parandage mind kui ma eksin) ja kas see võibki olla põhjus, miks me näeme, kuuleme, tunneme ainult neid asju, mis meil igapäevaelus juba tavapäraseks muutunud on? Kas meie aju kasutuse hulk piirab meil näha ja suhelda terve suure maailmaga, mis võib tegelikult meie silme all olla? Kui hakata nüüd mõtlema, siis inimene näeb valgusspektrist üsna väikest osa ja kuulmine on meil piiratud. Kas see on evolutsioonikäigus sedasi kujunenud või on meid omal ajal sedasi "programmeeritud" (geneetiliselt üles ehitatud)?
Niipalju on inimesi, kes midagi näevad või kuulevad. Kes ütleb seda välja ja kes jätab seda endateada. Selle teise mailmaga on võimalik saavutada kontakt ju tegelikult mitmeil moel, kas siis magama jäämisel, mediteerimisel või hoopis mõnda narkootikumi kasutades. Aju potensiaali suurendada tundub olema suhteliselt keerukas, palju lihtsam oleks ju lülitada välja või summutada osad kehapoolt kasutatavad meeled või siis mingid keskused, võib juhtuda, et aju võtab vastu ka informatsiooni, mis tavaolekus kas registreerimata jääb või siis välja filtreeritakse.
Meie ümber on palju asju, mida võib siinkohal võrdluseks tuua näiteks raadio, mis mängib puhtalt ainult siis, kui reguleerida see kindlale sagedusele. "Probleemid" tekivad aga siis, kui sagedus on natukene paigast ja teine raadiojaam hakkab nagu "läbi kõlama".