Huntide käskija

Täiskuu . Teate, miks hunt ulgudes koonu Kuu poole püsti ajab ? Mitte sugugi Kuu enese pärast, vaid hoopis seepärast, et nii on mugavam häälel kurgust valla pääseda .
Sellisele järeldusele jõudis Jason Badridze.
Kes on Badridze ?
Jason Badridze, professor , kes elas kaks aastat vabas looduses , olles hundikarjaga vahetus kontaktis , samas siiski olemata karja liige , ja tutvus lähemalt nende loomadega .

Suurim tähelepanuavaldus, mida üks hunt võib inimesele avaldada , on oma maos liha toomine.
Badridzel oli kaks korda selline juhus, kus hunt tõi talle nagu kutsikale oma maos liha, kui professor oli jala välja väänanud.

Huvitav fakt on see, et hundikutsikat peab õpetama murdma. See polegi tal veres . Erinevalt sellest, mis meile siiani väita on püütud .

Huntide vahel valitseb armastus. Oma paarilise valivad nad välja kord ja seda elu lõpuni .
Iga isand karjas teeb seda, mida ta kõige rohkem oskab. Reeglid on paigas, ja rohkem kui inimestel seadused .







Sarjast Suur provokatsioon .

Kanada kirjanik, bioloog ja etnograaf Fahrley Mowat on kirjutanud huntidest. Raamatu pealkiri on - "Ära hüüa hunti".
Seda saab lugeda eesti keeles kui otsite üles "Horisondi" nr.5 1969. On huvitav järjejutt. No saate raamatukogust.
Ta on kirjutanud eskimo hõimude traagilisest saatusest. Newfoundlandi loomadest ja lindudest, propageerides alati humanistlikku suhtumist loodusesse.
Ta suudab muuta meie eelarvamust loomast (hundist) keda peetakse kurjuse ja verejanu sümboliks.
Mowat läks peale bioloogi diplomi saamist üksinda ääretusse tundrasse hunte uurima!

Inimene on potentsiaalselt ainus elukas, kes ilma õpetamata murrab. Vahtige aga peeglisse.

(05-05-2013 07:43 )Augustus Kirjutas:  Inimene on potentsiaalselt ainus elukas, kes ilma õpetamata murrab. Vahtige aga peeglisse.

Tõsi ta on , Augustus. Aga siiki ma ei üldistaks . Inimesel on võimalik ümber õppida. Ei ole kerge, kuid siiski võimalik .

(05-05-2013 07:43 )Augustus Kirjutas:  Inimene on potentsiaalselt ainus elukas, kes ilma õpetamata murrab. Vahtige aga peeglisse.

Jama, elu õpetab ühtmoodi kõiki.

(05-05-2013 12:07 )Krt Kirjutas:  

(05-05-2013 07:43 )Augustus Kirjutas:  Inimene on potentsiaalselt ainus elukas, kes ilma õpetamata murrab. Vahtige aga peeglisse.

Jama, elu õpetab ühtmoodi kõiki.

Ja Sind on elukene õpetanud igas teemas teiste arusaamu naeruvääristama, isegi siis , kui otseselt poleks murda vajagi?

Tegelikult võiks inimene õppida, kuidas neid kõige suuremaid kiskjaid ära tunda. Et teaks, kuidas nahka rikkumata ellu jääda

Elul pole naeruvääristamisega veel midagi pistmist, seal selliseid mõisteid ei tunta. Murdjaga ollakse arenedes üks, mitte ei eitata seda!

Murda võib arutult, ja murda võib täpselt nii palju, kui ellujäämiseks vaja . Põhjustamata saakloomale/ saagile mõtlematult kannatusi .

(02-05-2013 19:12 )olematu Kirjutas:  Täiskuu . Teate, miks hunt ulgudes koonu Kuu poole püsti ajab ? Mitte sugugi Kuu enese pärast, vaid hoopis seepärast, et nii on mugavam häälel kurgust valla pääseda .
Sellisele järeldusele jõudis Jason Badridze.
Kes on Badridze ?
Jason Badridze, professor , kes elas kaks aastat vabas looduses , olles hundikarjaga vahetus kontaktis , samas siiski olemata karja liige , ja tutvus lähemalt nende loomadega .

Suurim tähelepanuavaldus, mida üks hunt võib inimesele avaldada , on oma maos liha toomine.
Badridzel oli kaks korda selline juhus, kus hunt tõi talle nagu kutsikale oma maos liha, kui professor oli jala välja väänanud.

Huvitav fakt on see, et hundikutsikat peab õpetama murdma. See polegi tal veres . Erinevalt sellest, mis meile siiani väita on püütud .

Huntide vahel valitseb armastus. Oma paarilise valivad nad välja kord ja seda elu lõpuni .
Iga isand karjas teeb seda, mida ta kõige rohkem oskab. Reeglid on paigas, ja rohkem kui inimestel seadused .







Sarjast Suur provokatsioon .

Huvitav film oli, usutav. Head võrdlused hundiseaduste ja meie 10 käsuga jne
See professor sai huntidest telepaatiliselt aru. Ka omavahel suhtlesid hundid telepaatiliselt. Huntidel on altruism ja nad tunnevad sügavat kurbust oma hukkunud kaaslaste pärast.

Ta ütles, et kui me üks tund või kasvõi veidi aega püüaksime kujutada ennast samasuguse looduse osakesena nagu need hundid ja kogu ümbritsev loodus, siis oleks maailm palju rohkem tasakaalus.

Aga kahjuks on inimene ennast sellest võrratust kooslusest välja tõstnud nö "kõrgemale" ja ei mõista ei telepaatiat, ei armastust ega paljut muudki väärtuslikku.

Väikese offtoricuna tahaks ütelda, et kui räägitakse inimseadustest, siis alati unustatakse ära, et ammuilma enne Kristust elas kuningas Hammurapi

http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurapi

, kes sarnased seadused ja veel 272 seadust basaltsammastese lasi raiduda.

http://et.wikipedia.org/wiki/Hammurapi_seadused

(05-05-2013 13:55 )Minaelan Kirjutas:  Ta ütles, et kui me üks tund või kasvõi veidi aega püüaksime kujutada ennast samasuguse looduse osakesena nagu need hundid ja kogu ümbritsev loodus, siis oleks maailm palju rohkem tasakaalus.

Aga kahjuks on inimene ennast sellest võrratust kooslusest välja tõstnud nö "kõrgemale" ja ei mõista ei telepaatiat, ei armastust ega paljut muudki väärtuslikku.

Oma algjuurte (füsiosfäär) ja eluslooduse (biosfääri) tundmine teeb kindlasti terviklikumaks, sest see lihtsalt on osa meist endist - meie esivanemad kui lapsed. Samas aga sellest kõrgemale ja "välja" tõusmine ei tähenda, et me loodusega enam tihedalt ühendatud ja seotud poleks. Ilma selle kõrgemale tasandile tõusmata poleks meil võimalik hundielu ja looduse osadust teadvustatult ettekujutada. Ja ega hundid tõenäoliselt ise mõtle sellistes mõistetes, et nad kuidagi looduse osad oleks, pigem vastupidi, tajuvad ka juba nemad, et nad pole enam päris üks ja sama loodusega (biosfääriga), vaid omavad juba ka elusloodusest teatud kõrgemat eneseteadvust (noosfääri).

Müstifitseeritakse vaid loomi, keda kunagi on kardetud. Neid potentsiaalselt ohtlikke.
Tahaks näha, kes teeb idealismist ja sümbolismist nõretava doku näiteks mäkradest.

Zen, nii et loomi halvustada on lubatud, suisa kohustuslik, aga püüa Sa kiita looma, mida inimene omaenese kasuahnusest tingitud rumalusest vihkab, siis on kohe retoorika lahti ?

Olematu - miks üritad mõningate isikute käitumist kaela määrida paljudele? Vastavalt ajastul reegliks olnud teadmiste mahule on ka loomadesse suhtutud erinevalt. Alati on olnud neid kes seda teevad täiesti ebaadekvaatselt ja vastupidi. Need kes oma kasuahnuses ja rumaluses marineerides käituvad kui neid ümbritseva vaenlased ei jää alatiseks tooniandjateks.
Pealegi - rumalus ja kasuahnus ei käi alati käsikäes - õnneks. Vastasel juhul võiks kahju ümbritsevale olla suurem.
Aga vastuseks su küsimusele - loomulikult ei ole lubatud aga kahjuks pole ka keelatud. Tundub, et hetkel elame maailmas kus vastuolud reegliks.

From GalaxyEx3 with Tapatalk HD

Ecxu, Sa väidetavalt ei tööta enam politseis? Püüa siis natukene vabamalt võtta, ja ära palun igas minu ütluses tonte näe. Mina küsisin Zeni käest, miks on nii, ja seda vist ei saa Sinagi eitada, et Zen nö terav pliiats on?

Zen on vist nii suur tüdruk küll, et saab vastamisega ise hakkama ? Ja minu tähelepanekuid mööda ta tõesti advokaati ei vaja .

Kas ütlesin midagi valesti?
Minu töökoht, amet või Zeni suurus ei puutu asjasse.

From GalaxyEx3 with Tapatalk HD

(12-05-2013 06:23 )olematu Kirjutas:  Zen on vist nii suur tüdruk küll, et saab vastamisega ise hakkama?

Saaks ikka jah, kui mu käest oleks ka midagi küsitud. Paraku oli tegemist konstanteeringuga, millele lihtsalt viisakusest küsimärk lisatud.

Huvitav, kas mäkra joosta oleks sama ylendav tunne, kui hunti joosta? Pisikeste käppade t6ttu v6ib jooks kyll lyhikeseks jääda aga nähtamatuse t6ttu oleks loodavat mystikat hulga enam ju ?

(12-05-2013 20:44 )zen faran Kirjutas:  

(12-05-2013 06:23 )olematu Kirjutas:  Zen on vist nii suur tüdruk küll, et saab vastamisega ise hakkama?

Saaks ikka jah, kui mu käest oleks ka midagi küsitud. Paraku oli tegemist konstanteeringuga, millele lihtsalt viisakusest küsimärk lisatud.

Las ma mõtlen ...Ma kirjutasin seda küll jah küsimuse vormis, aga tegelikult ikka nats küsisin ka. Aga ju siis minu kirjastiili viga .

Katakaroliina, tead, ma ei ole kunagi kumbagi jooksnud . Ei hunti ega mäkra. Sina hunti oled jooksnud, nagu ma aru sain , eks järgmine kord ürita mäkra joosta. Mina pole adekvaatne sellele küsimusele vastama .

Peaks mäkrama kyll kuigi mulle meeldivad Hundimuinasjutud enam kui Pyha Puusepa omad ...
Kuidagi pettunud olen selles mystika ja esoteerikajahis ja jahinduses ... selline asi panebki lippama nii, et pätud välguvad - saab pea selgeks ja hinge igasugusest jamast puhtaks ... m6neks ajaks.

Sa pead silmas neid muinasjutte, kus hunt rebase õpetuse järgi jääaugus hännaga kala püüab ? Ja pärast veel kurjavaimu reinu kukil ilma hännata peab kandma?

Jaa, need on sügavad muinasjutud . . .

T6si, arukas markimine ...