Sularaha surm

Ei usu mina et sularaha kaob. Poliitikud ehk seaduste tegijad tahavad alati sularahaga tehinguid teha ja sinna see sularahata ühiskond jääbki.

Nad tahaks muidugi seda, et lihtrahva jaoks oleks sularaha kadunud, ise aga saaksid vaikselt edasi rahapakke tassida.

Võttes aluseks reformierakonna viimane jama, siis vaevalt sularaha käibelt kaob. Enamus reformikatel oli suurtes kogustes sularaha suisa kas kodunt seifist või ämma käest võtta. Osadel oli see kodus seifis isegi perekondlike säästude nime all .

Edaspidine sularaha saatus ei sõltu teps mitte poliitikute tahtest, vaid ikka neist, kes omavad märksa
reaalsemat võimu. Pole saladus, et meie valitud poliitikud on vaid varjud demokraatia fassaadil, mida
juhib jõud, kelle aadress on FED (Föderaalreserv) ja EKP (Euroopa Keskpank).
Pole mainitute huvi ega tahe, et mingi lihtrahvas, oma säästude kaudu omab vahendit panga tahte
mõjutamiseks. Maksud siia, aktsiisid sinna ja võlg varitsusse - nõnda see sularaha panka aeti.

Kui aus olla, siis meie Eesti poliitikud ei ole isegi mitte varjud sellel suurel fassaadil. Alla 1 miljoni rahvahulk (viimaste rahvaloenduse põhjal) koos oma "101 dalmaatsia koeraga" ei ole mingi näitaja isegi Euroopas mitte. Siiani ja ka edaspidi on Eesti ainult püüdlik noogutaja selles EU süsteemis.
Mis aga puutub niinimetatud "meie valitud poliitikutesse", siis või raudselt öelda, et neist jurakatest, kes seal eesotsas istuvad, ei valinud ma kedagi. Kogu see valimiste saaga on puhas jura ja häma. Valimine on parteipõhine, ehk siis inimene, kes valimas käib, valib parteid, mitte konkreetset kandideerijat. Kandideerijad on ainult parteile häältepüüdjad. Saanud kätte vajaliku hulga hääli, suunatakse partei poolt jumal teab kes sinna mäe otsa istuma. Tegelikult on ju asjad nii!
Läks küll teemast kõrvale, kuid sularaha allesjäämise üle ei otsusta me siin Eestis tõesti mitte keegi. Meil tehakse EU-st tulevaid asju Venemaa lollustena ja Saksa täpsusega. Samamoodi, kui otsustatase kunagi sularaha kadumine, siis Eesti poliitikud noogutavad rõõmsalt kaasa ja kiidavad ainult takka ja on esimesed EU liikmesriikide seas, kes sularaha käibelt kaotavad.

Eile potsatas minu e-postkasti Swedpanga infokiri, milles kutsutakse üles sularaha tehingud viima miinimumini. Ilmselt on nii mõnedki sellelaadse teate veel saanud. Lisaks sellele, et üleskutse tehtud on, pakutakse selle eest ka meenet, et kui teatud aja jooksul sa ei võta raha välja üle 20€ oma arvelt, siis osaled automaatselt loosimises ja võid võita igast manti.
Mida pekki, ma võtan nii palju välja kui tahan ja seekord rohkemgi veel
Vat kuhu me siin konnatiigis juba jõudnudoleme!

PS! Kui kellelgi on see kiri olemas veel võiks selle teksti siia ka copida.

(31-10-2012 11:32 )Malerd Kirjutas:  PS! Kui kellelgi on see kiri olemas veel võiks selle teksti siia ka copida.

Mõned postitus tagasi oli ju:

(30-10-2012 10:55 )tulekera Kirjutas:  Swedbank alustas kampaaniat, et sularaha oleks vähem ja inimesed raha välja ei võtaks vaid maksaksid kaardiga.
NB! Võid võita uhkeid auhindu!

https://www.swedbank.ee/cashfree/

OK
Ei kiiganud eelmist lehte.

http://www.youtube.com/watch?v=2k4Z541YW3w

ma ei ole ainult nõus sellega, et juskui Rockefellerid ja Rotschildid oleksid omavahel rivaalid, pigem on hoopis nii, et esimesed on viimaste vasallid!

Sularaha kasutamine aasta-aastalt kasvab

754 sularahaautomaadist võeti mullu välja 350 miljonit eurot rohkem kui varasemal aastal, mis teeb aastaseks kasvuks 13%, selgus turvafirma G4S andmetest.

Samuti on stabiilselt kasvanud ka sularahaautomaatidest väljavõetavad keskmised summad: üle-eelmisel aastal oli selleks ligi 76 eurot, möödunud aastal 83 eurot.

Sarnaselt eelmisele aastale oli kõige menukamaks rahatäheks jätkuvalt 50-eurone.

"Kuuldused sularaha maksevahendina populaarsuse kadumisest on tugevasti liialdatud," kinnitas G4S Eesti sularahadivisjoni direktor Veiko Vaher.

Valeraha kahtlusega edastati politseile mullu 81 rahasedelit ning 186 münti.

Võrreldes varasema perioodiga on need kogused mõnevõrra kasvanud suurema nominaaliga kupüüride arvelt.

Mullu loeti ja sorteeriti G4Si sularahadivisjoni poolt eesti kroone ligi 3,3 miljoni euro väärtuses.

Allikas ERR

Sularaha väljavõtmisel jääb lihtsalt pangal tehingute pealt kaupmeestega kasum saamata, keskelt 1,3 kuni 1,6 protsenti tehingu summast võetakse kaupmeeste käest ainuüksi selle eest, et pangakaardiga saab terminaalis maksta, peale selle näiteks veel väikekaupmeestelt terminali kuuüür. Sularahaga jääb kogu see mant samata, seal on reklaami, makske kaardiga, mõte.
Muidugi kuulub siia juurde veel ka võimalus kontrollida kopikapealt iga kliendi rahakasutuse kombeid mida siis omakorda pangalaenude ja liisingute puhul võimalik analüüsida sel ajal kui klient vastust ootab kas ja kui suures ulatuses on laenukõlblik. Ei soovita kunagi kasutada lotopiletite ostuks kaardimakset, veelvähem mängida interneti kaudu.
Need andmed on punane tuli laenudele.

Eesti pangad piiravad sularaha kasutamist juba praegu.
Tahtsin automaadist valja votta 5000 eurot. Tuleb valja, et see on voimatu ilma, et maksaksin pangale peale!!
Kuus saab automaadist maksimaalselt votta 2000 eurot, seda summat yletades peab maksma pangale 0.3% ylatanud summast!!
Panga pohjendus oli: "Aga meie kleindid ei vaja sularaha. Suuremad summad makstakse kaardiga voi voetakse laen." Oppaaa! Ongi kaes!

SEB tegi päris huvitava pakkumise: avame teile konto, kuhu laekuks iga 2 euro pealt kümme senti sellele kontole, kui maksate kaardiga.
Saatsin nad pikalt kukele, aga usun, et enamus lihtsurelikke neelab konksu alla.

(23-01-2013 06:24 )tapsix Kirjutas:  SEB tegi päris huvitava pakkumise: avame teile konto, kuhu laekuks iga 2 euro pealt kümme senti sellele kontole, kui maksate kaardiga.
Saatsin nad pikalt kukele, aga usun, et enamus lihtsurelikke neelab konksu alla.

Iseenesest huvitav pakkumine. Võid võtta seda kui püsivat 5% allahindlust. Neile, kes nagunii kaardiga maksavad võiks see isegi mõistlik pakkumine olla. Muidugi võib sellel pakkumisel olla veel lisatingimusi mida sa ei maininud ja mis nullivad selle kasulikkuse ära, aga sellises vormis kõlab see isegi kahtlaselt soodsana. Hoiuse pealt ei teeni praegusel ajal suurt midagi, aga nüüd pakutakse tarbimise pealt oluliselt paremat protsenti...

(23-01-2013 08:32 )Nuril Kirjutas:  

(23-01-2013 06:24 )tapsix Kirjutas:  SEB tegi päris huvitava pakkumise: avame teile konto, kuhu laekuks iga 2 euro pealt kümme senti sellele kontole, kui maksate kaardiga.
Saatsin nad pikalt kukele, aga usun, et enamus lihtsurelikke neelab konksu alla.

Iseenesest huvitav pakkumine. Võid võtta seda kui püsivat 5% allahindlust. Neile, kes nagunii kaardiga maksavad võiks see isegi mõistlik pakkumine olla. Muidugi võib sellel pakkumisel olla veel lisatingimusi mida sa ei maininud ja mis nullivad selle kasulikkuse ära, aga sellises vormis kõlab see isegi kahtlaselt soodsana. Hoiuse pealt ei teeni praegusel ajal suurt midagi, aga nüüd pakutakse tarbimise pealt oluliselt paremat protsenti...

Ma ei jäänud seda kuulama, sest tasuta lõunaid eriti pankade poolt pole loota mitte kunagi (porgand nööri ja ridva otsas on priske).
Tegelikult on see puhas raha jah, mitte nii nagu Selveri või Konsumi punktid, mis kipuvad aeguma. http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/ka...d=65565418

Pangad on seoses teenustasuga huvitatud kaarditehingutest.Vist oli 2% tehingult,see aga on läheb niikuinii tarbija kanda.Panga unistus aga oleks,et makstaks tarbimiskrediidi kaardiga,siis tuleb aastaintress 20-30% lisaks.See on peamine teenimisallikas.

(23-01-2013 09:34 )Xtzone Kirjutas:  Pangad on seoses teenustasuga huvitatud kaarditehingutest.Vist oli 2% tehingult,see aga on läheb niikuinii tarbija kanda.Panga unistus aga oleks,et makstaks tarbimiskrediidi kaardiga,siis tuleb aastaintress 20-30% lisaks.See on peamine teenimisallikas.

Tuleb nõustuda - 2% tehingult, ainult!? Peaks ikka rohkem olema, nii üle 5%, näiteks. Muidu tarbija hakkab veel mingit sobingut kahtlustama, et kuidas.. nii vähe!?
Tarbijad suudavad unistada vaid oma hangitud tarbijakaardi ulatuses. Pole just eriti mõistlik jätta neile sellise, naeruväärse, tehinguintressiga nii palju unistusvõimalusi. Miks peaks pank tarbijast vähem unistama?

Tegemist on ammuilma "valmiskirjutatud" stsenaariumiga selle kohta, mis kujul meil peaks olema ligipääs isiklikule "maksevahendile":

karusnahad (jms kaubad) - kuld (jm väärismetallid) - paberraha (jm paberkandjal väärtused) - plastikraha (jm digitaalsed vormid) - kiip.

Võib oletada, et meie "dirigentidel" on see stsenaarium pikemgi, aga praeguseks oleme nende taktikepi all ilusasti ja omast vabast tahtest paberilt plastikule ülemineku viimases faasis, kus paberraha kättesaadavus muudetakse ebamugavamaks (pangaautomaadid maha) ja kalliks (sularahatehingud tasuliseks ja/või digitaalsed tehingud lisasoodustusega).

Miks me seda kõike siiamaani ise oleme tahtnud? Ussikesteks konksu otsas on olnud "mugavus" ja "turvalisus". Ja siit saame ka vastused sellel, miks me varsti kõik kiipi tahame: mugavus (jäävad ära tüütud plastikkaardid ja paroolid) ja turvalisus (kaardivargused ja kontodele häkkimine). See viimane tundub praegu suhteliselt vähetõenäoline, seega tuleb meie "dirigentidel" selles suhtes midagi kardinaalsemat ette võtta, et me ei tunneks end nii turvaliselt oma plastikraha-hunniku otasa. Aga seda alles siis, kui paberraha on unustatud. Iga asi omal ajal

(30-10-2012 11:22 )Priest Kirjutas:  Võttes aluseks reformierakonna viimane jama, siis vaevalt sularaha käibelt kaob. Enamus reformikatel oli suurtes kogustes sularaha suisa kas kodunt seifist või ämma käest võtta. Osadel oli see kodus seifis isegi perekondlike säästude nime all .

No vot! Isegi poliitik on inimene. Kui ikka käega saab kodus katsuda, siis rahulik on meel.

Pankadele muidugi meeldib, et tehingud sularahaga kaoksid. Nemad on ju rahaloomeasutused. Sularaha nad „toota“ ei saa, see õigus on vaid keskpangal. Külla saavad nad toota elektroonilist raha. Aga see viimane on tegelikult lubadus maksta just sularaha. See nõue aga ei pidavat kunagi täies mahus realiseeruma (pisuke iroonia on õigustatud) ja ei saagi tegelikult enam realiseeruda, kuna kaasaegses majanduses on kogu rahamassist tegelikult marginaalne osa veel sularaha kanda.
Samas, sisulist vahet nendel rahadel nagunii ei ole. On see sularaha või elektrooniline number, ühtemoodi klassikalist nn „sisemist väärtust“ neil nagunii ei ole. Üks on lihtsalt paber ja teine elektrooniline number. Mis ei tähenda muidugi, et nad kumbki rahana ei saa toimida.