Juminda konnmees

Üsna sihitu arutelu asemel, kas tulnukad on olemas või mitte, võiks parem analüüsida varasemat materjali ja vahendada uusi juhtumeid. Muidugi tuleb igasse juhtumisse suhtuda allikakriitiliselt. Ka neist tehtavaid hüpoteese-järeldusi tuleks osata kuidagi põhjendada. Nagu on maininud meie esiufoloog Igor Volke, on kõige tähtsam „terade sõkaldest“ eraldamise kunst – vastasel korral pole ufohuvilised pädevamad olematute argumentidega eitajatest.

Alljärgnev Eesti kaasus, mille kirjeldust ja kajastamislugu siin pikemalt käsitelda soovitakse, on tähelepanuväärne mitme asjaolu poolest. Esiteks selle toimumisaja tõttu (1938 või 1939). Teiseks ei ole Eestist teada just palju tundmatute reptiloidsete olendite vaatlusi (autorile teadaolevalt on see ainus omasarnane). Kolmandaks väärib tähelepanu iga kohapealne kaasus, mis on jõudnud maailma ufoloogiavaramusse ning pälvinud rahvusvaheliselt tuntud ekspertide huvi (antud juhul Jacques Vallée). Paradoksaalsel kombel on aga vaadeldav lugu pea täielikult tundmatu kohalike huviliste seas, sest siinkirjutajagi sai sellest teada tänu foorumi internatsionaalse osa teemale Estonian UFO-cases.


Juhtumi kirjeldus

Kaks inimest märkasid 1938. või 1939. aastal Juminda poolsaarel Kuusalu vallas kummalist „konnmeest“ ja jälitasid teda umbes kolmekümne või saja meetri pikkusel distantsil, kuni olend kadus nagu oleks ta õhus lahustunud. Teise versiooni järgi kadus jälitatav ühe teed sulgeva tara taha.

Konnmees oli ligikaudu meetripikkune, tema jalad moodustasid enam kui poole kehapikkusest. Ta pea oli poolkerakujuline ja kinnitus kaela vahenduseta otse kehale. Rinnal asetses märgatav kühm. Olendi nahk sarnanes pruunikasrohelisele kunstnahale. Kitsas pilujas suu pikenes tervele näole, moodustades suurema osa peast. Silmad olid samuti pilujad, ent käed inimesesarnased.

Konnmehe liikumisviis polnud mitte vähem kummaline. Ta tõstis oma jalgu ettevaatlikult, kuid nõtkel viisil, nagu olnuks „meie planeedi gravitatsioon liiga nõrk“. Jalgade liikumise taktis liikus ka tema pea üles ja alla, meenutades kahlava veelinnu liikumisviisi. Ilmselt taotletud maneer andis talle tohtu kiirenduse, kuna jalad vaheldusid sama kiirelt kui propellerilabad.


Juhtumi kajastus

Juhtum sai esimest korda avalikuks alles kolmkümmend aastat hiljem, kui rootslasest lennundusinsener ja ufoloog Sven Schalin lisas selle 1969. aastal NICAP (National Investigations Committee On Aerial Phenomena) andmebaasi. Seda juhtumit on teiste ufoloogide seas kajastanud ka Albert Rosales ning Jerome Beau. Ometi kuulub antud kaasuse tuntuimate vahendajate hulka käesolevaks ajaks maailmamainega ufouurija Jacques Vallée, kes mainib Juminda konnmeest oma kolmandas teoses "Passport to Magonia: From Folklore to Flying Saucers" (1969). Vaatlejate isikute kindlakstegemiseks on tööd teinud Ameerika Ühendriikides elav Eesti juurtega ajaloolane T. Peter Park. Kahjuks ei ole see tal nende ridade kirjutaja andmetel õnnestunud. Tänaseks enam kui 70 aasta eest toimunud juhtumi tunnistajad puhkavad juba ammu maamullas. Tõenäoliselt jutustas Schalinile oma kunagisest kogemusest keegi väliseestlane.

Kriitikana tuleb märkida, et käesoleva loo tõetruudust kahjustavad veidi nn telefonimängu efektid, mis avalduvad mitmekordselt vahendatud kaasuse andmete tõlgendamisel. Kui Rosales'/Schalini versioon räägib olendi jälitamisest 100 jala (38,4 m) kestel, siis Vallée prantslasena tõlgendas seda 100 meetrina. Samuti on Vallée interpretatsioon olendi äkilisest kadumisest kui tema üleminekust ühest dimensioonist teise – tänapäeval ei kahtle enamik ufolooge humanoidide paranormaalses võimes mõjutada meie psüühikataju. Muidugi, 30. aastatel ei eksisteerinud veel mõistet „reptiilne humanoid“ ega tuntud nimetust UFO. Siiski on märgatav selle olendi sarnasus tuhandetele hiljem vaadeldud reptiloididele. Kindlasti peab arvestama ka tõsiasja, et vaevalt jätkus kunagistel esmavaatlejatel fantaasiat niisuguse kaasuse väljamõtlemiseks (eelnev aines ju praktiliselt puudus). Nõnda on hinnatud vaatluse usaldusväärsust Hyneki skaala alusel kõrgeks, sest organisatsiooni NICAP volitatud ufoloogid kasutavad informatsiooni analüüsimisel teaduslikke meetodeid.


Teema kohta:

http://ufologie.patrickgross.org/ce3/193...uminda.htm - Vaatluse analüüs ja kommentaarid URECAT andmebaasis

http://groups.yahoo.com/group/mythfolk/message/1798 - Peeter Parki avalik meilivahetus ufoloogide Mihkel Kama ja Jacques Valléega

(10-02-2012 15:40 )Bluedreamer Kirjutas:  Juhtum sai esimest korda avalikuks alles kolmkümmend aastat hiljem, kui rootslasest lennundusinsener ja ufoloog Sven Schalin lisas selle 1969. aastal NICAP (National Investigations Committee On Aerial Phenomena) andmebaasi.

(10-02-2012 15:40 )Bluedreamer Kirjutas:  Kriitikana tuleb märkida, et käesoleva loo tõetruudust kahjustavad veidi nn telefonimängu efektid, mis avalduvad mitmekordselt vahendatud kaasuse andemete tõlgendamisel.

Võtab kukalt sügama või mis

Selle juhtumi osas õnnestus mul vestelda ühe kohalikuga Virve külast. Just Virve lähedal seda konnmeest nähti. Mina kuulsin tema käest sellist versiooni:
Üle Soome lahe oli ujunud ekstreemsusi armastav soomlane ja oli jõudnud randa just Virve lähedal. Teda oli märganud üks veidi segane vana naine, kes akvalangikostüümis (ja ilmselt ka lestadega) inimest nähes oli hirmsasi ehmatanud ja teda mingiks tondiks pidanud. Ja siit see telefonimäng alguse sai ...

(10-02-2012 17:38 )Marina Kirjutas:  Selle juhtumi osas õnnestus mul vestelda ühe kohalikuga Virve külast. Just Virve lähedal seda konnmeest nähti. Mina kuulsin tema käest sellist versiooni:
Üle Soome lahe oli ujunud ekstreemsusi armastav soomlane ja oli jõudnud randa just Virve lähedal. Teda oli märganud üks veidi segane vana naine, kes akvalangikostüümis (ja ilmselt ka lestadega) inimest nähes oli hirmsasi ehmatanud ja teda mingiks tondiks pidanud. Ja siit see telefonimäng alguse sai ...

No vot siis. Lugege nüüd teema algataja postitus
veel korra läbi ja võtke aeg maha. Mõelge, arutage,
ja tehke siis järeldused. Ehk on sellest edaspidi abi,
enne kui "pea ees vette hüppate".

Lugupeetud Päikeseinsener! Avaliku pöördumise korras pean ma tõdema, et ei saa aru Teie iroonilisest skepsisest või isegi ärapanemissoovist. Tõeline ufoloogia on uuriv ufoloogia ja iga konkreetse kaasusega seonduv lisamaterjal tuleb kasuks Eesti paranähtuste uurimisele. Isegi siis, kui kogu lugu osutub legendiks, väärib see eelmainitud põhjustel tähelepanu.

Lugupeetud Bluedreamer! Palun mitte võtta isiklikult.
Lihtsalt antud teema on konkreetne näide, kuidas paljud
ulmelised lood oma alguse saavad. Tegelikult on see teema
nüüd ju vägagi kasulik, kui ainult osata õiged järeldused teha.

Isegi kui enamus lugusid legendideks või tugevasti liialdatuteks osutuvad, ei tähenda see, et UFO-fenomeni kui nähtust tuleks puhtalt fantaasiaks või legendiks pidada.

Kuna selle nähtuse füüsikaline olemus on väga raskesti tabatav või ei olegi tegemist otseses mõttes füüsilises maailmas eksisteeriva nähtusega, vaid millegiga füüsilise ja psüühhilise maailma vahepeal, siis on suur kiusatus panna KÕIK ufonähtused sinna fantaasia valda.

PI, soovitan sul lugeda juba mitmel pool nimetutd mehe - Jaques Vallee raamatut "Teine reaalsus. Võõrkontakti juhtumiraamat" Kupar 1993. Vägagi loetav raamat neile, kes on skeptilisemad ufo-huvilised.

Marina kas pole imelik, et sa soovitad mulle mehe raamatut,
kellele sa ise siin teemas "kõrvakiilu" andsid?
Miks ma peaks sealt raamatust veel analoogseid juhtumeid
lugema, arusaamatu

(10-02-2012 15:40 )Bluedreamer Kirjutas:  Ometi kuulub antud kaasuse tuntuimate vahendajate hulka käesolevaks ajaks maailmamainega ufouurija Jacques Vallée, kes mainib Juminda konnmeest oma kolmandas teoses "Passport to Magonia: From Folklore to Flying Saucers" (1969).

(10-02-2012 19:50 )Päikeseinsener Kirjutas:  Marina kas pole imelik, et sa soovitad mulle mehe raamatut,
kellele sa ise siin teemas "kõrvakiilu" andsid?
Miks ma peaks sealt raamatust veel analoogseid juhtumeid
lugema, arusaamatu

Sellepärast, et järeldused, mida mees teeb on täiesti "pandavad". Selles, et ta kuskil telefonimänguna temani jõudvat sündmust ühes oma raamatus refereerib, ei näe ma mingit "süüd".

(10-02-2012 19:57 )Marina Kirjutas:  

(10-02-2012 19:50 )Päikeseinsener Kirjutas:  Marina kas pole imelik, et sa soovitad mulle mehe raamatut,
kellele sa ise siin teemas "kõrvakiilu" andsid?
Miks ma peaks sealt raamatust veel analoogseid juhtumeid
lugema, arusaamatu

Sellepärast, et järeldused, mida mees teeb on täiesti "pandavad". Selles, et ta kuskil telefonimänguna temani jõudvat sündmust ühes oma raamatus refereerib, ei näe ma mingit "süüd".

Ok, selge!
Uurin asja, õigemini juba tsipa uurisin, emakeelset raamatut
internetist lugeda pole, eks vaatan edasi, ehk saan inglis k.
kätte kuskilt

No Vallée kohta on internetis ka eesti keeles lugemist.
Tõesti kummaline, et võtad suure järjekindlusega UFO-de teemades sõna ja pole isegi "Teist reaalsust" siiani viitsinud läbi lugeda. ..Millsed UFO-raamatud siis üldse loetud on?
Siin näiteks on olulisem välja toodud:
Jacques Vallée toob oma teooria kinnituseks hulga argumente tavapäraselt usutud ufode maavälise päritolu vastu:

* Liialt palju maandumisi. Ta ülemaailmsetel ufo-vaatluste andmetel põhinenud uuringud näitasid, et ufode aktiivsus (tegelikult inimeste aktiivsus ufode märkamisel) on kõige suurem õhtuti ja kulmineerub kella poole üheteist paiku ja seejärel väheneb kiiresti ning saavutab normaalse taseme uuesti päikesetõusul. Seejärel leiab ta, et ilmselt oleks ufo-teateid tunduvalt rohkem, kui inimesed magama ei läheks. Ta väidab, et on oma arhiivi kogunud 20 aasta jooksul toimunud usaldusväärseid dokumenteeritud ufo-vaatlusi, mida olevat tal kokku umbes 2000, ja arvutab, et ufo-teadete arv tuleks inimeste magamisvajaduse puudumisel korrutada viieteistkümnega. Järgnevalt väidab ta, et teatatakse vaid igast kümnendast ufo-vaatlusest — jällegi korrutamine kümnega. Aga kui ufod uurivad meie planeeti, siis võib uskuda, et inimeste ühtlase geograafilise jaotamise korral oleks ufo-teadete arv veelgi suurem — ta korrutab jällegi kümnega. Sääraste küllat kahtlase väärtusega arvutuste korral tuleks vastuseks 3 miljonit maandumist 20 aasta jooksul. Kas Maad uurivad tulnukad on tõesti nii rumalad, et peavad meie planeedi uurimiseks niivõrd palju siia maanduma ja ei saa oma kõrge arengutaseme juures kuidagi lihtsamalt läbi?

* Ülimuslik ja mittemateriaalsena näiv füüsika. Ufode käitumine on Vallee andmebaaside põhjal väga tihti uskumatu ja füüsika reeglite vastane — alatasa kaovad lendavad taldrikud hetkega justkui miraažid. Tihti ei näe inimesed otseselt mingit füüsilist eset, vaid teatavad pigem mingisugusest valgusest, mida nad kuskil silmavad, ka radarid ei fikseeri ufosid kuigi adekvaatselt. Ta vihjab seega, et ufod on tema silmis pigem hologrammilaadsed kui füüsilised kehalised objektid, lennumasinad. Säärased illusioonid võivad tekkida ka subjektis endas ilma mingisuguse välise füüsilise põhjustajata. Seda toetab ka ufode märkimisväärselt nigel fotogeenilisus — Ameerikas, kaamerate maal, pole seni veel tehtud ühtki täiesti adekvaatset pilti ühestki lendavast taldrikust või tulnukast.
Edasisi tema spekulatiivseid vaateid saab siit lugeda:
http://lepo.it.da.ut.ee/~p6der/ufo.htm

Aga need teooriad on väga ammused ja edasijõudnud UFO-huvilistele on juba ammuilma põnevamaid teooriaid.
Pidin ka juba ammu uurima, et mis lugu see inglise keeles vedeleb selle nn konn-mehe juhtumi kohta. Tänu Bluedreamerile sain nüüd teada. Tänud ka Marinale teabe eest.
Lisaks sain teada ka selle, kes ja kus seda kajastas inglise keeles. Nii, et veelkord tänud Bluedreamerile teabe eest!
Nii, et P.I aeg oleks sul endal aeg maha võtta ja UFO juhtumitega tutvuma hakata. UFO-teooriatega niisamuti.
Praegu ei leidnud küll üles, aga Vallée "Teise reaalsuse" kohta on meil isegi eraldi teema.
Eespool oli ka UFO-organisatsioonist NICAP juttu. Siinkohal, kas keegi ehk oskab selle kohta midagi täpsemalt rääkida?
Leidsin just, et
"Jaques Vallee väidab, et NICAPi koosseisu olid kuulunud mitmed luureagendid ja järeldab sellest, et ka NICAP võis olla valitsuse psühholoogiline tööriist."
On see UFO-organisatsioon nüüdseks laiali läinud või eksisteerib edasi?