Poliitilised jõujooned muutuvad

Paar päeva tagasi mainisin ühes teises teemas Eurovisiooiga kinnitatud poliitiliste voolude ühteheitu. Teatud protsessid lükati käima ning Eurovisioon oli justkui pitseriks nendele uutele tuultele. Paljud ehk peavad Eurovisiooni laulu, ptüi, poliitikavõistlust tühiseks sündmuseks, ent fakt on, et see on suurim üle-euroopaline meedium, mis oma 4 tunni jooksul omab mastaapset võimu edastada alateadlikke pilte hetkeolukordadest ja tulevikumuusikast.

Seega, mis siis seekord toimus?

Eurovisioon kajastas seda, et Euroopa regioonide vahelised piirid hägustuvad, enamus riike reetis oma naabreid, kellele oli puhtpoliitilistel kaalutlustel antud üle 10 aasta järjest kõrgeid hindeid. Seekord aga see reegel enam ei kehtinud, kaasa arvatud meie endi puhul. Üllatuslikult võitis Aserbaidžan, riik, mis ei kuulu peaaegu, et Euroopassegi ning oli ka ainus läbi ja lõhki islamimaa Eurovisioonil. Prantsusmaa jäi vägagi tagasihoidlikuks. Huvitav, kuidas Mart Sander kohe naelapead tabas, kui meedias arutles, et aseritele võidu kinkimine oli justkui moslemitelt vabanduse palumine Osama eest.

Sellised olid minu mõtted siis paar päeva tagasi. Pilt hakkas selginema veidi täna, mil hakkasin lähemalt uurima IMF-i presidendile osaks saanud seksiskandaali süüdistusi. Teatavasti on säärased skandaalid kõige mõjukamad vahendid kellegi karjääri untsu keeramiseks.

Väidetavalt olevat USAs mingi hotelliteenija, kes väidab, et seltsimees Strauss-Kahn teda vägistada üritas ning seejärel lennukile tõttas, et kodumaale naasta. Sealtsamast lennukist ta ka kinni nabiti.

Strauss-Kahn on peetud senimaani kõige kõvemaks võimalikuks kandidaadiks tulevastel Prantsusmaa presidendivalimistel, nüüd on usutavasti selle skandaaliga tollel plaanil kriips peal. Asja teeb aga huvitavaks asjaolu, et esimesed vihjed ja uudised, minutid peale sündmuste toimumist USAs, ilmusid UMP aktivisti poolt, kes hiljem väitis, et tema lihtsalt tundis inimesi selles hotellis, kus intsident väidetavalt toimus. UMP (Union for a Popular Movement) on muide praegu pukis istuva president Sarkozy koduerakond, mille esimeheks ja patrooniks ta on.

Kes vähegi on selle süüdistuseasjaga tutvunud, näeb ilmselgeid vandenõujooni.

Kui nüüd võtta arvesse, et Sarkozy on olnud tihedalt seotud Liibüa sõjategevusega ning üritanud igal vabal moel moslemitele meele järgi olla, siis saab siit juba edai tuletada neid poliitilisi jõujooni, mis Eurovisiooni eelõhtul paika veeti...

Nohh see Eurovisioon on üks paras palagan - ei kuulu ju Euroopasse ka iisrael näiteks kes osaleb juba aastaid. Kui Türgil on veel mingigi vabandus - asub ju jupp temast ikkagi Euroopa pinnal siis riigil nagu Aserbaidžaan ei ole mingit reaalset õigust nimetada ennast Euroopa riigiks. See on üks poliitiline tagatoa teater kus kehtivad kokkulepped ja reeglid mida reaalelus nimetatakse organiseeritud kuritegevuseks.
Selles osas olen ma Celticuga nõus, et see laulusaade peegeldab nende klikkide peidetud ambitsioone ja reaalseid plaane kes on ennast seadnud ennast meie üle valitsema läbi pettuste ja kuritegude.

Ma arvan, et Azerbaidžaani võitu Eurovisioonil ei tasu ka nii väga üle dramatiseerida ja politiseerida. Näiteks võib islamiriigiks pidada ka Albaaniat, kus 2/3 elanikest on moslemid ja asub väga sügaval Euroopas. Samuti võib siis küsida ka miks näiteks Gruusiat ja Armeeniat peetakse Euroopa riikideks (religiooni pärast ehk tõesti?), kui need asuvad kohe Azerbaidžaani kõrval. Vikipeedia artiklist saab lugeda, et Azerbaidžaan kuulus pikka aega Pärsia (ehk praeguse Iraani) koosseisu. Iraanis elavad enamuses aga šiidid, Osama oli aga teatavasti sunniit. Seega on päris meelevaldne seostada Azerbaidžaani võitu Osama tapmisega ja vabanduse palumisega. Lisaks pakun veel välja, et enamusel eurooplastest, kes Eurovisioonil oma hääle andis, pole aimugi kas Azerbaidžaanis elavad moslemid, kristlased või muud tegelased, kuna paljud eurooplased ei ole kunagi midagi ka Eestist kuulnud.

Strauss-Kahnile tehti n.ö. ärtust ära aga kas maailm võidab või kaotab sellest küll öelda ei oska. Eurovisioon aga on lihtsalt üks meelelahutusformaate ja poliitiliseks mõõdupuuks seda küll pidada ei saa. Eurovisiooni vaadatavus püsib ikka kõrge, vaatamata sellele kes võidab. Siit saavad pigem sotsioloogid ja demograafid omale infot ja mõtteainet. Näiteks miks Saksamaa on viimased aastad väga Türgi laule hinnanud, ehkki türklasi on Saksas mäletamistmööda mõni protsent.

Et aserid võitsid, on igati loogiline ja ootuspärane - eks lääge keskond otsib ikka oma imalat teisikut!

Mis puutub Strauss-Kahni, siis nii suured poisid (Bilderbergi Grupi ja Trilateraalse Komisjoni liige jne.) tavaliselt nii kõrgelt ei kuku. Ju ta jäi siis mõnele tõeliselt suurele äriprojektile jalgu - näiteks Putini ja Mistrali-Sarkozy vahelisele...