Kui mõiste on olemas.

Tsitaat:Algselt postitas Andres K
Mida Te arvate vastavast mõttest: Kui mõiste on olemas, siis peab midagi selle taga olema? Seda arvamust kuulsin kunagi esimest korda elus astronoom Peep Kalvi kaudu, kui ta suhtles ufouurijatega.
Sageli aga mitmed materialistlikult meelestatud tegelased eitavad mitmeid valdkondi sajaprotsendliliselt, väites, et mingi muinasteadus, alternatiivkultuuriline traditsioon,
paranähe või muu ei toimi, on väljamõeldis, on sajaprotsendilsietl vale, pettus, ebateaduslik jne.
Samas on raske ette kujutada, et oleks olemas mingi
valdkond ja mõiste, mis üldse ei toimiks. Tavaliselt vastavast mõttekäigust aru ei saada. Ise olen seda meelt
, et kui mõiste ja valdkond on olemas, ei saa kunagi väite, et see oleks sajaprotsendiliselt toimimatu või vale. Olgu tegemist ükskõik millega, näiteks kommunismiga, fašismiga. Sageli räägitakse , et väljamõeldised pole olemas. Ent arusaamatu on ka see, et kuidas väljamõeldised siis olemas ei oleks?

Niivõrd filosoofilisel teemal tuleb ilmselt pöörduda ka vanade filosoofide poole. Platon oli mees kes arvas, et on olemas kaks maailma. Üks on siis tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine on näiva tegelikkuse(tekkivate-, muutuvate-, kaduvate esemete) maailm. Ehk siis näiteks tavalise laua puhul me mitte ei leiutanud ega avastanud lauda, kui sellist, vaid me avastasime laua idee. Laudu on erineva kuju-värvi-otstarbega, aga laua idee(funktsioon) on ja jääb samaks.

Kaotasin küll praegu oma mõtte natukene ära aga.. tahan öelda, et kõik asjad on ideede kujul kusagil olemas. Kõik see kõiksus on ühes teises maailmas. Tänu sellele saavadki "väljamõeldised" olemas mitte olla, kuna nad on kusagil ideede maailmas tegelikult olemas. Seda, kas keegi(selle all mõtlen kogu materiaalset maailma) on nad sealt ka materiaalsesse maailma toonud me kindlalt ei tea.

Ma eeldasin, et Jumala inimese poolt tunnistamiseks ja fikseerimiseks on vaja tal manifesteeruda ja seda saab ta teha vaid inimesele tajutavates dimensioonides, sealt ka tema kuju, mis on tekkinud meedia kaasabil - habemega vanamees.
Minu arvates võib palju asju olemas olla, nende olemasolu pole välistatud, kuid meie lihtsalt ei ole neid tunnistanud ja seega ei suuda meie ka midagi kindlat väita. Kui Sulle paistab, et on mingi suurem jõud, Jumal, siis tegelikult võib see olla hoopis midagi muud, mis on Sinu vale tõlgendus, ma muidugi ei süüdista nüüd siinkohal Sind milleski Kui Jumal on tõesti kõiksus, kas siis inimesed on võimelised mõistma Jumalat ja kõige selle mõtet? Aga nagu ma hetkel märkasin, olen ma teemast mööda rääkinud.. Me räägime praegu Jumalast, kuid tegelikult on teemaks hoopis see, kas Mõiste taga peab olema mingi asi? See on 100% kindel ja sellest pole enam mõtet rääkida. Üks parim näide sellest on minu arvates arvuti. Arvuti on ju binaarne ja koosneb nullidest ja ühtedest.. Null tähistab signaali puudumist ja Üks tähistab signaali..... minu arust on sellega kõik öeldud. Isegi tühjust on võimalik tähistada mõistega..

Ma leidsin oma konspekti kultuuriloost siin muuseas üles..

Buddha on tiitel - see tähendab virgunut. Sõna tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha (Siddhartha Gautama) arvates enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka valgustatu, st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi.
Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühadesse paikadesse ja tähistama usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see on kõigi asjade olemus, end tal endal puudub kuju. Buddha õpetas keskteed ja mõõdukust - selle kohta on veel pikk pikk selgitus.. 4 õilsat tõde ja 8osaline tee.. kokkuvõttes tuleb pääseda Sansaarast (lõpmatu taaskehastumiste jada) Nirvaanasse (ei vaja vist selgitamist). Budisimi keskseks mureks on aga Kannatuse probleem. Miks peab kannatama? See on päris huvitav, ning soovitan selle kohta materjali lugeda.

Su väide "Budismis ei käsitleta üldiselt Jumala mõistet. Aga ei eitata ka" on väga õige. Kuigi ma tahaks öelda, et aegade jooksul on arusaam maailmast (füüsilisest) olnud väga primitiivne ja paljud nn. Jumala sekkumised on tegelikult täiesti tavalised looduslikud nähtused olnud - vulkaanipursked, maavärinad, päikese- ja kuuvarjutused, tormid jms. Tol ajal võis sealt välja lugeda palju huvitavat, kuna siis oli inimestel väga hea kujutlusvõime. Mina näiteks ei näe taevas ühtegi tähtkuju.. ainult suur vanker on mulle äratuntav ja seegi ei meenuta vankrit, tol ajal oli asi märksa levinum ja tundus neile päris loogiline..