Pommivarjendid Helsingis

Insiderilt kuulsin igastahes sellist uudist, et terve maa alune Helsingi ehitatakse pommivarjended täis. Info pärineb sellest, et mul on üks tuttav, kelle lähedane inimene omab betooniehitus firmat ning see firma võitis Soome valitsuse konkursi ehitamaks terve Helsingi maa aluseid pommivarjendeid täis. Meedias pole ma sellest midagi kuulnud ega lugenud. Kas valitsus teab midagi ning valmistub selleks? WW III? Nii palju, kui ma lähinädalatel olen uurinud, siis Dubais on finantskriis ning kui kogu see kupatus nihu peaks minema, kaotaksid rikkad Araabiamaad oma sinna paigutatud raha, see põhjustaks kaose Araabia riikides ning kuna sealt tuleb ka nafta, siis mõjutaks see omakorda rängalt veel maailma majandust. Tähendab teine majanduskriis tuleks praegusele kriisile veel otsa, oleks kaks majanduskriisi korraga. Viimane kord, kui selline asi juhtus, siis puhkes teine maailmasõda. Mis arvate sellest teemast?

Mul on ka üks suhteliselt hea tuttav soomlane kes juba 30 aastat tegeleb maaaluste objektide ehitamisega ja (peamiselt) lõhkamisetöödega.
Ta küll midagi otseselt Helsingi alla PRAEGUST ehitatavatest varjenditest rääkinud ei ole (ma pole küsinud ka), kuid samas on ta rääkinud
varasemal ajal (1 ja 2 MS vahel ning nn külma sõja ajal) tehtud töödest. Selle perioodi lõpp oligi aeg kui tema sisenes lõhkamis ärisse ning
oli aktiivselt tegev ka Helsingis ehitatavates varjendites. Sügavatest detailidest pole juttu olnud, kuid kuna ta teab ka minu tausta siis on
olnud miteid huvitavaid vestlusi sellel teema. Asi selles, et Helsingi "istub" sisuliselt graniit kuplil või rahnul mis toetub juba põhjakivimimitele
ja mis läheb kuni 2 kilomeetrit Maa sügavusse ja selle sisse võiks ehitada mitu Helsingit.

Kui arvestada norrakate ja teiste põhjalaste panust maalustesse ehitistesse (see seemne hoidla ja veel olid need valitsuse koopad kuhu pidavat mahtuma kuni miljon inimest) siis soomlaste järelejõudmise katse polegi ehk nii utoopiline. Kuna Helsingi on soodsal kohal siis võime
oletada, et ka mõned "virolaised" saavad neis omad kohad. Aga kardan, et mitte meie teiega ehk siis paraweebudele saab see koht olema
täiega "werboten" ja meid hoitakse sealt päris kaugel.

Sõbrad, kaasajal ei kaitse varjend mingi tõsise rünnaku eest. Ja kui, siis kellel seda soomet ikka nii väga vaja peaks olema rünnata ? Ilmselt on tegu siiski infrastruktuuri ehitistega, mingite varude hoidmiseks. Mõtlesin siin eile meie prohvet Kordo ühe enustuse peale. Seni väidetavalt tal need kõik täitunud, äkki ka Soome prohvetid teadsid asjast midagi ja seni kui meie siin mökutame, nemad tegustevad:

.."Pange tähele, pojad, tuleb aeg, kui hakatakse maa peale rauast teid tegema. Maa tehakse neid risti-rästi täis. Viimaks hakatakse rauast teedele klaasist, vasikanahast ja vaskplekist katuseid peale ehitama, aga seda ei jõuta kõigile peale ehitada, sest enne tuleb lõuna poolt "raudhammas", kes kõik rahva raudtee peale korjab ja viib ära Põhjamereni [ilmselt on Põhja-Jäämerd mõeldud]"

http://folklore.ee:80/tagused/nr8/kordo.htm

iitt-i küsimusele vastata ei oska, aga soomlased teevad raudse järjekindlusega igasse üldkasutatavasse hoonesse ka varjendi. Kuna ise tegelen ehitusalaga ja emafirma on üle lahe, siis tean seda nö omast kogemusest. Kummaline, aga ma ei ole kunagi küsinud, et miks nad neid varjendeid ehitavad? Samas väita, et varjenditest kasu ei ole, on ka vale. On ja päris kindlasti on kasu.

Ka põhjanaabrite "Jõulumaa" on rajatud pommivarjendisse mis ehitati 1997. aasta paiku.

Varjenditega on praegu sihuke värk, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus. No ütleme, et mingi, arvan sommidel 80 % rahvastikust, mahub varjenditesse ära. Väljas käib aga hirmus mürgel, keemia ja bioloogiline ja aatomi ja tont teab mis veel rünnak. Sina istud seal sees ja väljas pole praktiliselt midagi järgi-õhk saastunud, vesi saastunud, toit saastunud. No istud nädala, kaks, kuu-kaks, pool aastat. Siis hakkavad varud( toidu-, elektri-, vee -, kütuse , VIINA jne. otsa saama. Kõik su kaasmaalased istuvad samuti ja ootavad. Need, oletame 20 %, kes väljapoole varjendeid jäid, on surnud või suremas, maa on tõenäoliselt vaenlase poolt okupeeritud....

Ma küll ei näe mingit perspektiivi

Ja Soome pole isegi NATO liige ?!et keegi tuleks kuskilt ja aitaks. Kui mõni soomepoiss eestist, aga vaevalt

Kõige kurvem on see, et see va "Koskenkorva" on ka otsas ja Tallinki laevad enam ei käi...

Pole nagu millestki rõõmu tunda, või on teisi arvamusi ?!

Kõige hullema stsenaariumi puhul ei ole varjendist tõesti tolku, see siililegi selge. Tavalise pommitamise puhul aga varjendid igati asjakohased.

kesse siis tänapäeval niisama pommitab, vaata mis üks hävitus-pommituslennuk maksab, pommid ju ka puha elektroonikat täis.
Kujuta ette, et oled vaenlase sõjaväe mingi tähtis tegelane ja tead, et 80 % soomlasi graniidi sees peidus. Luure ju töötab.
No mis mõtet on siis ressurssi raisata ?!
Praegu, kui vaja lastakse rakett 9 kordse maja 3 korruse magamistuppa nii, et muu maja ja korter terveks jäävad ( juudipoisid Palestiinas kogu aeg treenivad)
Nii et kaasajal ei mingit lauspommitamist.

Kas te äkki ei arva, et seda sisu, mis sealt kaevamise käigus saadakse on hoopis tarvis ?

Mäletate lugu vennast, kes käis tühja käruga tehase väravast kogu aeg välja. Lõpuks selgus, et kärusid, kurinahk, varastab...

Tsitaat:Algselt postitas iitt
kesse siis tänapäeval niisama pommitab, vaata mis üks hävitus-pommituslennuk maksab, pommid ju ka puha elektroonikat täis.

Tegelikult mind sõjatemaatika ei huvita, aga niipalju olen küll kursis, et lennuväge arendatakse kõvasti. Imelik, kas sa siis ei ole tähele pannud, et viimased sõjad kõik eeltööd on tehtud pommitamisega. Venelased Tšetseenias pommitasid puruks terve linna...


Ja see,, kui luure teab, et inimesed varjendites on ja seeläbi ei pommita, siis on ikkagi varjenditest kasu ju!

[Muudetud: 12-6-2009 KrayonFänn]

Soome presidendi punker pidi asuma lossi ja Lõunasadama vahel , viiskümmend meetrit graniidis , vee all.

Tegelesin ka ühe Helsingi ühiskodnliku hoonega, kus projekti järgi oli ettenähtud -2 korrusele meetrise betooniga pommivarjend.

Selle mõttekuse kohta aru pärides vastati, et "see neil nii lihtsalt tavaks".

Rikastel riikidel on kombeks ennetada. Ei ole mingit otsest tagamõtet. Külma sõja järelmõjud noh.

"Soome valitsuse konkurs ehitamaks Helsingi pommivarjendeid täis" on ehk siiski liialdus.

Ja Eestiski neid auke mitu, kuhu pugeda... veidi käest ära lastud vaid.

[Muudetud: 6-12-2009 Tom]

Excubitoris:e info on tõene.
Soomes muudeti 1994 kehtivat Ehitusseadust mis ei nõudnud enam üldkasutatavate hoonete ja korrusmajadesse varjendite ehitamist.
Sellele vaatamata on praegusel ajal juba eksisteerivad varjendisüsteemid vägagi aukartustäratavad.
Soomlastel on graniitkalju nn. "kallioperä" mis võimaldas nende suurte käigusüsteemide ehitamist küllaltki lihtsalt ja odavalt.
Näiteks Helsinkit veega varustav Päijänne veetunnel on 120 km pikk.
Graniitkaljusse tunneli rajamine ongi allmaatöödest kõige odavam ja kergem variant.
Pole vaja tapelda vesiliivaga, külmutada jm.
Kõik mis uuristamisel kätte saad on kaup, suurepärane graniitkillustik.
Pärast võta lihtsalt luud ja pühi põrand puhtaks.
Helsinki varjenditest on ligi 15% ühendatud suurtemate süsteemidega, kaubanduskeskuste ja hotellide maaaluste garaazhidega ning metroosüsteemi- ning teenindustunnelitega.
Lisaks militaarotstarbelised tunnelid milliste rajamist alustati juba üleeelmisel sajandil.
Nii on Helsinki sadama kaitseks seitsmele saarele ehitatud Suomenlinna fortidesüsteemis olevad
Meresõjakooli hooned ühendatud mandriga ka veealuse graniittunneliga. Kui kümmekond aastat tagasi SILJALINE reisilaev sõitis Suomenlinna ees karile, transporditi kõik reisijad maale sedasama tunnelit pidi mis on ühendatud ka parklaga Tähetornimäe all (Olympiaterminaali lähedal).

Suomenlinna: http://www.suomenlinna.fi/


[Muudetud: 6.12.09 zed]

Nojah, graniit on muidugi väärt ehitusmaterjal, aga aastaid tagasi pani mind imestama asjaolu, et näiteks Helsingis, Herttoniemis päästeteenistuse veehoidla asus ka kalju sees. Käisin ise seal sees ja oma suuruse poolest oli see üllatav.

kus see vaene veehoidla siis asuma pidi?
Vett on ikka hea hoida kinnises kohas, seda me teeme kõik peaaegu iga päev
Kes kausis, kes kaljus, kes vannis, kes potis....
Ilma aumata vesi ju koos ei seisa
vist oli arhimeduus see mees, kes nii väitis ?!

sry, ära pahanda, vaatan siin 3-ndat tundi W. Grigorjevitschi memuaare ühe kõrvaga...

Miks meil ei ole varjendeid.
Õudsalt tahaks teada.
Kui midagi tõsist peaks juhtuma siis nägemist.
Varjend siiski kaitseb ja mitte vähe.
Mitte keegi ei tule Tallinnat ründama tuumapommiga, või kuidas.
Siiski varjend kaitseb.

kivikas- no mõtle nüüd häästi-kelle või mille eest see varjend sind siis varjab ? Varjendis sees hingad teiste seagripihaigete õhku sisse, sööd kuivikuid, õhku jaopärast, vesi in üldjuhul destilleeritud vesi s.t. ilma mineraalideta. Noha ja kui sul lõpuks peaksi hästi minema ja sa sealt varjendist veel elusalt välja pääsema( mida kaasajal ei juhtu) siis avastad, et ole selles ilmas üksi koos oma "teise" kurva minga, ilma side vahenditest, ilma sugulastest, ilma sõpradest ja seisad silmitsi sündmusega, mille nimi on III Ms.
Ja ongi varjend sind kaitsenud, eelkõige sinu enda mina eest, kõige selle eest, mis sa kalliks pidasid enne sinna sisse pugemist. Mis sa siis arvasid, et väljaspool varjendit külvatakse karikakraid, karjatatakse kitsi ja kanu, et seal jagatakse viini vorstikesi ja lillkapsasousti. Ei , seal käib äge tappelu, hullem kui Sõrve sääres 44-ndal, hullem kui täna afganistanis või iraagis.
Aga kui Sul on pisike karumõmmi, siis seda varjend aitseb ja hääl juhul võid ta mingite tuhandete aastate pärast taas kätte saade puhastades igasudusest kiiritusest...

iitt, kui on sõda, siis on vaja tsiviilelanikelellu jääda, et peale sõda jälle kõik uuesti üles ehitada ja varjenda aitab sellele kohe kindlasti kaasa. Ma mõtlen siinkohal tavalist pommitamist, mitte keemia või tuumarelva puhul. Sa mõtled ehk liiga äärmuses.

no jumal teie ja teie varjenditega, see on sama, kui jaanalinnul pea liiva alla pista.
Mul oli ka varjend aga ajasin selle liiva täis ja kohe palju kergem hakkas.
Hing on aga IGAVENE, tappa saab ainult keha ja kui kellelgi sellest nauding või heameel on , siis palun väga...

iitt
Ära pane pahaks aga sa ajad ikka ...no jahh las ta siis olla.
Nagu ma ütlesin keegi ei hakka meid tuumaga ähvardama, seega on meil ikkagi võimalus kui meil oleksid varjendid või kuidas.
mõtle kui ütled.

NO PÕHIMÕTTE PÄRAST, HAKKAME KÜSIMUS KÜSIMUSE HAAVAL, ET mis on siis võimalus( MILLEKS, MIS EDASI, KUIDAS, KELLE JAOKS JNE...)

Kas siis on võimalus pääseda varjendiga või ilma varjendita.

Hing on igavene, hing ei saa surra, seepärast see teema on selge.
Keha on kaduv, no ütleme, et varjend päästab sind( ihu) hetkeks, elad 55 aasta asemel 57 aastaseks, no on sel vahet ..?!
Et mida sa tahad päästa. Surma kui niisugust pole, HING on igavene, oled elanud 1256 elu , kas tahad nüüd päästa seda 1257-ndat, milleks, kellele....?!1258-ndas oled Bali saare vürst( vürsatinna), sul on 200 000 ustavat teenrit, ei mingit toidu ega elumuret. Kas tahad ikka oma närusest 1256-ndast kramplikult kinni hoida mingis hallitanud varjendis, rotid jooksevad ringi...

kulla iitt, milleks siis üldse elada, sureme siis kohe ära! Kui näed, et auto sulle otsa sõidab, siis kas sa ei püüa eest ära hüpata?

PS. Ma tean ise ka, et hing on igavene! See ei puutu asjasse.

[Muudetud: 12-13-2009 KrayonFänn]

iitt, sorry aga ei ole sinuga samal levelil.
Mida sa öelda tahad.
Räägime reaalsest olukorrast, näiteks kui Venemaa meile sauna korraldab.

Kui Venemaa sauna korraldab. Olgu. Nii istun, mõtlen. Eestis on ca 1,5 miljonit inimest, venemaal ..... miljonit.
Tulevad kalale, mis nad tahavad ?! Vaevalt meie mustikaid ja porgandeid. Kuna I ja II Ms ei andnud piisavat garantiid ( plats puhtaks), siis seekord kõik ja korraga.
Või on teil teine arvamus, et niisama pulli pärast pommitavad. Et kui, siis ikka nii, et plats puhas. No ja kui plats on puhas ja kui mina ka mingil põhjusel peaksin kuskilt varjendist välja pääsema, et mis siis edasi...
Ei ole põhjust arvata,et seekord paremini läheb, kui 1939-ndal. Mul on samuti raske neid ridu kirjutada, kuid nii see oli ja nii see kordub:
Nõukogude väed marssisid Eestisse sisse vaikselt. 1939. aasta oktoobri lõpuks oli siin 20 000 meest. Räägitakse küll, et punaväelastele riigipiiri väravaid avades mõni Eesti sõdur nuttis, ent mingit vastuhakku ei toimunud. Juba pool aastat hiljem nimetas Konstantin Päts ametisse uue Nõukogude-meelse valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Päts rõhutas, et tal on vene hing, vene kasvatus ja vene haridus. See oli Eesti riigimehe täielik kapitulatsioon Nõukogude Liidu ees....
Päts teatas, et mitte keegi ja mitte kunagi ei aita Eestit Nõukogude Liidu rünnaku korral, seepärast tuleb mõelda liitumisele Nõukogude Liiduga. Veel kolm päeva enne Molotovi-Ribbentropi lepingu sõlmimist oli president Konstantin Päts ühes avalikus kõnes teatanud:
«See poleks enam eesti mees ega eesti naine, kes siis kahtlema lööks, kui on vaja oma kalli kodumaa eest võitlusse astuda…»
Nüüd, kui agressor ulatas käe, võeti see sõna lausumata vastu. Pärast nn. vastastikuse abistamise pakti sõlmimist peetud kõnes teatas president, et N. Liidu nõudmistes polnud midagi ebaharilikku, sest Eesti riigi ajalugu, geograafiline ja poliitiline olukord oli näidanud vajadust jõuda kokkuleppele N. Liiduga. Peaaegu kohe pärast 12. märtsi riigipööret, 8. aprilli ettekirjutisega määrati kindlaks, et poliitilise politsei komissaride ettekanded rahva meelsusest pidid Tallinnas olema iga esmaspäeva hommikul kell 8. Neis tuli ära näidata valitsuse sammude mõju rahva meeleolule, põletavamad päevaprobleemid, elanikkonna erinevate gruppide arvamused aktuaalsetest poliitilistest sündmustest jne. Teenistus pealekaebamise töö eest oli korralik. Vanemassistendi palk koos lisatasudega oli üle 200 krooni, s.o. vähemalt kolm keskmist töölise palka. 1937. aasta mais kirjutas poliitilise politsei komissari assistent Neggo oma ettekandes komissarile: Kõneldakse, et rahval ei ole enam huvi omariikluse vastu, ja tseremooniad ja vaimustuse puhangud on organiseeritud ja ametlikku laadi.
Nuriseti, et Pätsi Oru lossis viibimise ajal ei võimaldata inimestel käia lossipargis või mererannas ja kõik Toila suvitajad peavad minema kaugele kitsale maaribale, kuhu Pätsi korraldusel oli püstitatud supelhoone. Rahvas kutsus seda trööstiküüniks.
1939. aastal Kunstihoones toimunud näitusel oli väljas presidendi kaks portreed, millest ühe kohta öeldi «Mussolini ja Pähklipureja ristsugutis» ja teise kohta «roosa näoga irvitav laip». Eestlased on küll alati olnud igasuguse võimu suhtes reserveeritud, kuid ühe kindla järelduse võib poliitilise politsei ettekannete põhjal siiski teha: meie praegune arusaam 1930. aastate teise poole Eestist ja selle juhtidest erineb tugevasti omaaegsetest hinnangutest. Veel kolm päeva enne Molotovi-Ribbentropi lepingu sõlmimist oli president Konstantin Päts ühes avalikus kõnes teatanud:
«See poleks enam eesti mees ega eesti naine, kes siis kahtlema lööks, kui on vaja oma kalli kodumaa eest võitlusse astuda…»
Nüüd, kui agressor ulatas käe, võeti see sõna lausumata vastu.
Pärast nn. vastastikuse abistamise pakti sõlmimist peetud kõnes teatas president, et N. Liidu nõudmistes polnud midagi ebaharilikku, sest Eesti riigi ajalugu, geograafiline ja poliitiline olukord oli näidanud vajadust jõuda kokkuleppele N. Liiduga. Enamik leidis , et riigipea tegutseb mitte riigi, vaid isiklikes huvides ja kindlustab arvukate sugulaste ning tuttavate määramisega mõjukatele kohtadele vaid oma seljatagust. Nuriseti, et Pätsi Oru lossis viibimise ajal ei võimaldata inimestel käia lossipargis või mererannas ja kõik Toila suvitajad peavad minema kaugele kitsale maaribale, kuhu Pätsi korraldusel oli püstitatud supelhoone. Rahvas kutsus seda trööstiküüniks. 1939. aastal Kunstihoones toimunud näitusel oli väljas presidendi kaks portreed, millest ühe kohta öeldi «Mussolini ja Pähklipureja ristsugutis» ja teise kohta «roosa näoga irvitav laip»

Nohh ja suure tõenäosusega toimub see ka täna.
Muuseeas, mul endal ja perel on ka ühetsapilet võetud , ainult veel ei ütle kuhu, see mu eelis ongi, et saan sihtkoha ja reisi alguse ise kirjutada
Ja et ei tekiks kahtlust, et olen selle jutu välja mõelnus, olen mitmeid kordi kohtunus 30-ndate EV pol. politsei juhtiva ametniku, olgu muld Talle kerge, kod. x.x.-ga




.





[Muudetud: 12-14-2009 iitt]