Перун: ru.wikipedia.org
Perun: en.wikipedia.org
Slaavi jumalana vürsti ja tema družiina kaitsja/soosija (sõjajumal)
Perkons: et.wikipedia.org
Leedu Perkūnas, Läti Pērkons
Balti rahvaste usundis äikese, vihma ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane õigluse kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja
Мокошь; Макошь, Мокощь, Мокуша, Макажь: ru.wikipedia.org
Mokosh: en.wikipedia.org
Slaavi jumalanna (ema-jumalanna), käsitöö soosija ja kaitsja
Астерия: ru.wikipedia.org
Asteria: en.wikipedia.org
Павсаний. Описание Эллады: hronologia.narod.ru
Pausanias. Description of Greece: openlibrary.org
Pausanias: "Hellase kirjeldus"
Аполлодор: ancientrome.ru !! (vajab küll regimist pärast 10 lk. vaatamist)
Apollodorus of Athens: en.wikipedia.org
Пиндар: ru.wikipedia.org
Pindar; Pindarus: en.wikipedia.org
Pindaros: et.wikipedia.org
Керинейская лань: ru.wikipedia.org
Artiklis on "Киринейская Лань", kuid õige kuju on ilmselt: "Керинейская лань"
The Hind of Keryneia (Ceryneia): en.wikipedia.org /
www.perseus.tufts.edu
Keryneia hirv:
Keryneia hirv oli vanakreeka mütoloogias Artemise püha hirv, kelle püüdis kinni Herakles. Oma noorpõlves kohtas Artemis Tessaalias 5 emahirve.
Ta püüdis 4 neist kinni ja pani oma kaarikut vedama, aga üks pääses põgenema. See oligi Keryneia hirv, keda sellest ajast peeti Artemise pühaks loomaks.
Hirv võis joosta noolest kiiremini ega väsinud iialgi ära. Hirvel olid kullast sarved ja pronksist sõrad.
Emahirvedel harilikult sarvi ei ole. Need on ainult põhjapõtradel. Sellepärast on oletatud, et legend Keryneia hirvest on põhjamaist päritolu.
Латона: greekroman.ru
Latona: en.wikipedia.org
Latona, Lato, Leto: et.wikipedia.org
Rooma: Латона / Latona / Lato
Kreeka: Лето / Leto
Кой: greekroman.ru /
www.jyhk.ru
Coeus: en.wikipedia.org
Koios: et.wikipedia.org
Феба: [url=http://ru.wikipedia.org/wiki/Феба_(мифология

]ru.wikipedia.org
Phoebe: en.wikipedia.org
Phoibe: et.wikipedia.org
Koios oli titaan Phoibe vend ja mees
Делос: ru.wikipedia.org
Delos: en.wikipedia.org
Delos: et.wikipedia.org
Delos - vabalt ujuv saar, kus sündisid Artemis ja Apollo
Форкий, Форкис, Форк: ru.wikipedia.org
Phorcys, Phorkys: en.wikipedia.org
Phorkys: et.wikipedia.org
Phorkys ja Keto olid Pontose ja Gaia ehk Mere ja Maa lapsed
Vanakreeka mütoloogia: lepo.it.da.ut.ee - Kreeka4.doc
Irina Avramets. Loengumaterjale: lepo.it.da.ut.ee !!
"деви и ахуры" juttu nende tegelaste olemuse muutumisest/muutmisest:
www.detwi.com-rus /
"Краткий мифологический словарь"
Ahura: en.wikipedia.org
Deva: en.wikipedia.org
Asura (Hinduism): en.wikipedia.org
Asura (Buddhism): en.wikipedia.org
Нострадамус. Центурии: www.my-dreams.ru /
lib.ru - txt /
nostradamiana.astrologer.ru - lingid ka pr. keelsetele originaalidele
Nostradamus: en.wikipedia.org
Nostradamus: et.wikipedia.org
Nostradamus: de.wikipedia.org
(Nostradamus'e teema on kõigile kergelt leitav ja lingid on seetõttu, et segadust võivad tekitada erinevad nimetraditsioonid: "Les Propheties"; "The Prophecies"; "Ennustused"; "Центурии"; "Centurien")
Лукоморье: ru.wikipedia.org
Lukomorie: en.wikipedia.org
Müütiline keelu- ja kaitsealune ala maailma äärel. Seal asub maailmapuu ehk maailma telg, mille kaudu võib sattuda teistesse maailmadesse, kuna puu latv ulatub taevastesse sfääridesse ja juured sügavale allmaailma.
Eestipärane vaste leidmata, kasutan kuju Lukomorje.
5.
Apollo kodumaa
Kas öeldu tähendab, et murmansklased on Apollo sugulased? (Selline küsimus, muide, esitati mulle intervjuus kohalikule raadiole).
Otse loomulikult! Kuid väga kauged. Ka selles mõttes nagu me võime lugeda end hüperborealaste järglasteks ja oma algkodumaa iidse kultuuri pärijateks.
(NB! Mida ma ennist kirjutasin - kõksti kohal kohe, kui on lootust mingilegi pärandile. Ja muidugi on see nende algkodumaa!
Eks nad muidugi ole ka õigusega õigust täis, sest ega's Dnepri äärest pole Valge mere äärde ugrimugride vahelt kerge tee tulla.)
Apollo on klassikaline antiikne päikesejumal. Tõsi, oli veel ka titaan Helios, kuid mässulised titaanid demoniseeriti pärast võimupööret Olümposel ja edaspidi olid nad suure kahtluse all ning koos nendega sattus "trahvipataljoni" ka Helios. Apollo ja tema kaksikõde Artemis olid Zeusi ning tema esimese naise, titaan Leto lapsed ja Hüperboreaga tihedalt seotud. Antiiksete autorite tunnistuste ja muistsete kreeklaste ning roomlaste veendumuse järgi käis Apollo oma luikede poolt veetud kaarikuga pidevalt Hüperboreas ja hüperborealased (siin ei saa autor taas jätta hüperborealasi russifitseerimata - "гиперборейцы-северяне", kus täiend "северяне" on hüperborealastele lisatud neile vene hõngu andmiseks) omakorda sõitsid Hellasesse kinkide ja andidega oma jumala (Apollo) auks. Apollo ja Hüperborea vahel on ka asine seos. Apollo on päikesejumal ja Hüperborea on see põhjamaine maa, kus suvel ei looju päike mitme kuu jooksul.
Geograafiliselt võib selline maa asuda ainult polaarjoone taga. A. D. Tšertkovi tähelepanekute järgi, mis pole sugugi alusetud, kajastub Apollo ("Аполлон") nimes pisut muutunud kujul sama juur, mis vene sõnades "опалять", "опаленный", "опаляющий" ("Аполлон" ja "опалять" - sõnatüved/juured ehk esimesed silbid häälduvad sarnaselt. Аполлон {Apollo} - kõlab umbes 'apall-joon' ja "опалять" kui apall-jatj, mille tähendus on seotud millegi väga kuumaga {'puhtaks põletama', 'kõrvetama', kuid ka 'karedaks tegema', 'karestama', 'tuuletama'}. "опаленный", "опаляющий" tähendused oleksid siis vastavalt 'kõrvetatu' ja 'kõrvetav'). Muistses kirjaviisis oli Aplun, mis hääldub kui "Аплун" ("Опалун" - apall-un). Ühes vana-vene slaavlaste jumalate loetelus oli Perun'i ja Mokosh'i vahel ka Apolin ("Аполин") - päikesejumal.
Apollo kosmilis-tähine olemus on tingitud tema päritolust. Ema Leto sünnitas oma päikesekandjast poja Asteria saarel - Asteria oli Leto õde ja ta nimi tähendas tähte.
Eksisteerib teooria, mille kohaselt teistkordselt tõi indoeuroopa päikesejumala Apollo kultuse Vahemeremaadesse juba Vana-Rooma aegadel protoslaavi veneedide hõim, mis asutas ja andis nime tänapäeva linnadele Veneetsia ja Viin. Olümpuse-kultuste tekke- ja kinnistumise ajalugu kinnitab seda teesi täielikult. Pausanias, üks hilisematest (2. saj. m.a.j.) antiiksetest ajaloolastest ja kirjanikest, mainib oma kuulsas töös "Hellase kirjeldus" (X,5,4-10) hämmastavaid üksikasju ühe Vana-Kreeka tähtsaima pühamu - Apollo templi tekkimise kohta Delfis. Kõigepealt ilmusid siia hüperborealased, kelle hulgas oli ka esimene Delfi preester, kelle nimi oli "imeliku juhuse" tõttu slaavi-vene "Олен[ь]." (Hirv). Muide, kõigi vanakreeka hõimude ja sealtkaudu kogu Hellase rahva esivanema nimi on samuti kreekapärastatud (kreekaniseeritud

indoeuroopa ühissõna "олень" ja sellele nii sisult kui tekkelt lähedane sõna "лань" (emahirv; kabehirv).
"Олен[ь]" - hüperborealane ja tema saatjad suunati Delfisse Apollo poolt, millest tikub vägisi pähe lihtne järeldus - tulevane jumal ise oli sellal kaugel, arvatavasti Hüperboreas, kust asus teele saatkond (esindus). Saanud prohvetiks ja ennustajaks, püstitas "Олен[ь]" Delfisse esimese templi: algul puidust onnitaolise, kirjutab Pausanias ja alles pika aja möödudes, pärast mitmeid tulekahjusid ja purustusi ehitati kivist tempel, millest tänapäevani on säilinud vaid armetud varemed. Vahast ja sulgedest tehtud puutempli mudeli saadab Apollo hiljem kingitusena Hüperboreasse.
Pausaniase poolt ümberjutustatuna on lugu säilinud kanooniliste Delfi tekstidena:
Так многославное тут основали святилище Богу
Дети гипербореев, Пегас со святым Агийеем.
Также Олен[ь]: он первым пророком был вещего Феба,
Первый, песни который составил из древних напевов.
Nagu näha, on siin otse öeldud, et kultus- ja rituaalne Delfi Apollo kaanon koostati Hüperborea pärimuste järgi. Järgnevalt annab laulik "Олен[ь]" püütiatele - Apollo preestritele edasi pühade ennustuste jaoks heksameetriliste riimide loomise kunsti. Kolmjalal istudes ennustasid nad saatust, olles ümbritsetud roomavatest madudest ja suitsudest või joovastavatest aurudest ekstaasis.
Apollo õde, jumalanna Artemis on samuti Hüperboreaga lahutamatult seotud. Apollodorus (Apollodorus of Athens?) (1,IV,6) kujutab teda kui hüperborealaste kaitsjat. Artemise hüperborealikust päritolust räägitakse Hüperborea Herakles'ele pühendatud vanas Pindaros'e oodis, mille järgi Herakles jõudis järjekordse ülesande - püüda kinni kuldsete sarvedega Keryneia Hirv - käigus Hüperboreasse: "Ta jõudis maale, mis jäise Borea selja taga":
Там дочь Латоны,
Стремительница коней,
Встретила его,
Пришедшего взять
Из теснин и извилистых недр Аркадии
По указу Еврисфея, по року отца
Златорогую лань...
Latona on aga titaan Leto latiniseeritud nimekuju. Leto oli kaksitute Apollo ja Artemise ema ning ainuke titaanide hõimust, kes hiljem Olümposele lubati. Leto nimi ja ta laste sündimise lugu viitavad lisakinnitusena vanakreeka mütoloogia hüperborea-juurtele ja tihedatele seostele oma põlvnemist hüperborealastest lugevate rahvaste vaadetega.
Esiteks - Leto oli titaanide Koiose ning Phoibose tütar ja titaanid elutsesid Põhjas (kusjuures Sitsiilia Diodorus ütleb otse, et Leto kodumaaks oli Hüperborea), ning teiseks pole Leto mitte lihtsalt vanakreeka pooljumalanna nimi, vaid ka igipõline vene sõna "лето"
(suvi), mis tähistab aastaaega (siit ka "лета" - aja sünonüüm)
("лета" - aastad, vanus). Selle sõna tüvi on ühisindoeuroopaline ja sisu mitmetähenduslik - märgib ajaperioodi kevade ja sügise vahel, kuid ka seda osa aastast, mis vastab polaaralade pidevale päevale. Mõiste "лето" kuulumist põhja näitab ka see, et kaashäälikute "т" и "д" vahetumisel ("т" võib vaadelda kui pikka, summutatud "д") on tulemuseks "лед".
("лето" - suvi; "лед" - jää).
Kuid see pole veel kõik, tüvi "лет" on seotud terve rea sõnade ja mõistetega "летать" (lendama), mis taas viitab hüperborealastele kui lendavale rahvale. Lendas ka titaan Leto, kui ta rasedana armukadeda Hera jälitamise eest Hüperboreast põgenes ja kogu maailmast oma laste sünnitamise jaoks kohta otsis. Sellise koha leidis ta Delios'e saarel, kuhu hiljem rajati Apollo tempel ja kuhu hüperborealased pidevalt ande saatsid. Lennuvõimelised olid loomulikult ka Leto-Latona lapsed Artemis ja Apollo. Pindaros nimetab hüperborealasi otsessõnu "Apollo teenriteks" (Pind. Ol. 3. 16-17). Luik on Hüperborea sümbol. Merejumalus Phorkys - Gaia poeg ja vene meretsaari algkuju - abiellus titaan Keto'ga ja neil sündis 6 tütart Hüperborea piirides ja keda algselt tunti kaunite Luik-neidudena (alles tunduvalt hiljem muudeti ettekujutus neist ideoloogilistel põhjustel ja edaspidi olid nad tuntud kui inetud koletised graiad ja gorgod).
Gorgode diskrediteerimine toimus sama skeemi järgi ning ilmselt ka samadel põhjustel nagu deva'dele ja ahura'dele vastupidise, negatiivse olemuse omistamisel pärast indoiraani panteoni lagunemist eraldiseisvateks religioosseteks süsteemideks (mis toimus pärast aarialaste põhjast lõunasse migreerumist). Deva'dest ja ahura'dest - helgetest jumalikest olenditest said deva'd ja asura'd - õelad ning verejanulised kujumuutjad. See on ülemaailmne traditsioon, mis omane eranditult kõigile rahvastele ja religioonidele.
Kokkuvõtteks võib kinnitada, et päikeseline Kolo ehk Koola poolsaar - see ongi päikesejumal Apollo hüperborealik isakodu. Apollo, kes kuni oma kanoniseerimiseni Olümpose panteonis säilitas pikka aega tavalised inimlikud (iseloomu)jooned.
Hüperborea Russ (Venemaa)
Pole kahtlustki, et muistne Hüperborea on otseselt seotud Venemaa vanima ajalooga ja vene rahvas ning tema keel on otseselt seotud kadunud või ookeani uhutud legendaarse hüperborealaste maaga. Ega's Nostradamus ilmaasjata oma "Ennustustes" venemaalasi muud moodi nimetanud kui "hüperborea rahvaks". Vene muinasjutud räägivad kolm-korda-üheksa maa taga asuvast päikesekuningriigist omamoodi mälestusena neist kaugetest aegadest kui meie esivanemad puutusid kokku hüperborealastega ja olid ka ise hüperborealased.
(!!) On lausa detailseid kirjeldusi, näiteks räägib muinasjutt P.N. Rõbnikovi kogumikus kangelasest, kes lendas puust kotkal Päikesekuningriiki (vihje lendavatele hüperborealastele):
Прилетел он в царство под солнышком,
Слезает с орла самолетного
И начал по царству похаживать,
По Подсолнечному погуливать.
Во этом во царстве Подсолнечном
Стаял терем - золоты верхи,
Круг этого терема был белый двор
О тых воротах о двенадцати,
О тых сторожах о строгих ...
Teine tõend, mis on jäädvustatud mitmete autorite, s.h. N.M. Karamzin, A.N. Afanasjev ja A.A. Korinfski poolt, puudutab legendaarset Lukomorje't. Selgus, et see polegi müütiline maa ei tea kus, vaid iidne Põhja kuningriik, kus inimesed vajuvad kaheks kuuks talveunne, et ärgata kevadpäikese tagasitulekuks. Arusaadav, et Päikesekuningriik pole mitte ainult polaarpäikese, vaid ka polaarjää valdus ja mälestus sellest on kodeeritud folkloorisümbolitesse. Väljapaistev tšehhi poeet, ajaloolane ja folklorist K.J. Erben kinnitab, et slaavi muinasjuttude klaasist või kristallist mägi pole midagi muud kui kujund jäämäest, mis on transformeerunud inimeste teadvuses ja põlvkonnalt põlvkonnale edasiantavate pärimuste jutustamisel. Et veenduda selle järelduse paikapidavuses, piisab kui veel kord vaadata Afanasjevi kogumikust vene võlumuinasjuttu "Kristallmägi".
[Muudetud: 18-11-2009 nokitseja]