Inimene kui ülielusolend???

Tsitaat:Algselt postitas: z3r0 c001
Jutus on iva sees.
Näitex mis mõttega on tehtud loomaaiad et inimesele näidata oma lollust? (et on kinni püüdnud nii suure ja haruldase looma)
Las loomad elada parem vabalt ning areneda omal käel kui looja või kes iganes elusolendite üle vaatab siis tema ocustab kas see loomaliik jääb pidama või mitte.
Igatahes see mis praegu loomadega tehaxe on Väha HALE lausa tülgastav :biting:

Loomaaedade eesmärgiks ei ole mitte ainult inimestele näidata loomi, vaid päästa loomaliike väljasuremisest, lisaks ka lihtsalt uurida loomade elu. Tegelikult paljud loomaaiad ei näitakski loomi rahvale, aga see näitamine aitab lihtsalt loomaaeda üleval pidada. Kuna paljud loomaliigid on väljasuremisohus inimese tegutsemise tõttu, siis tuleb inimesel ka neid päästa.

Tegelikult korralik loomaaed ei ole üldse loomadele halb koht elamiseks. Antud juhul tuleb asjale läheneda mitte inimese, vaid looma vaatevinklist lähtudes. Loom ei hooli samadest asjadest mis inimene, tal on hoopis oma nõudmised ja kui need on täidetud, siis on kõik hästi ja loom rahul. Sellist mõistet nagu "vabadus" ja "vangla" nende jaoks ei olegi olemas.

Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas
Sellist mõistet nagu "vabadus" ja "vangla" nende jaoks ei olegi olemas.

Jah, ütles ju juba keegi marksismi-leninismi klassikutest (olen ära unustanud, kes - see oli niiiiiiiiiiiii palju aega tagasi), et vabadus, see on tunnetatud paratamatus!

Aga tegelikult olen ma, Kivikas, loomade suhtes Sinuga nõus - vähemalt väga palju selle küsimuse üle mõtlemata.

Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas

Tsitaat:Algselt postitas: z3r0 c001
Jutus on iva sees.
Näitex mis mõttega on tehtud loomaaiad et inimesele näidata oma lollust? (et on kinni püüdnud nii suure ja haruldase looma)
Las loomad elada parem vabalt ning areneda omal käel kui looja või kes iganes elusolendite üle vaatab siis tema ocustab kas see loomaliik jääb pidama või mitte.
Igatahes see mis praegu loomadega tehaxe on Väha HALE lausa tülgastav :biting:

Loomaaedade eesmärgiks ei ole mitte ainult inimestele näidata loomi, vaid päästa loomaliike väljasuremisest, lisaks ka lihtsalt uurida loomade elu. Tegelikult paljud loomaaiad ei näitakski loomi rahvale, aga see näitamine aitab lihtsalt loomaaeda üleval pidada. Kuna paljud loomaliigid on väljasuremisohus inimese tegutsemise tõttu, siis tuleb inimesel ka neid päästa.

Tegelikult korralik loomaaed ei ole üldse loomadele halb koht elamiseks. Antud juhul tuleb asjale läheneda mitte inimese, vaid looma vaatevinklist lähtudes. Loom ei hooli samadest asjadest mis inimene, tal on hoopis oma nõudmised ja kui need on täidetud, siis on kõik hästi ja loom rahul. Sellist mõistet nagu "vabadus" ja "vangla" nende jaoks ei olegi olemas.

Minu teada on väga täpselt tõestatud, et loomadel on vabaduse tunnetus. Võta kasvõi fakt, et enamus loomi elab looduses kauem, kui loomaaias (on ka erandeid), kus neil on pealtnäha kõik olemas, konkurents ja olelusvõitlus puudub, pea iga jooksuaeg saab sugu teha, kui vähekenegi jaksu on... Ja loomaaedade loomine algselt täitis ikkagi seda eesmärki, et loodusest üha võõranduvale inimesele looduses elavaid loomi näidata. Mida uhkem loom, seda vingem. Alles hiljem lisandus aspekt, et inimene oma suure tegevusega on ära hävitanud enamuse loomade (ja ka lindude, selgrootute jm) elupaigad, ning, et neid loomi väljasuremisohust päästa, tuleb loomaaedu kasutada.
Ja loomade nõudmised ei ole alati kaugeltki täidetud. Mine kasvõi Tallinna loomaaeda jääkarusid või preeriahunte vaatama... Ma tean küll, et pole raha ja pole ruumi ning, et võimaluse korral parandatakse tingimusi. Asi on pigem prioriteetides, ma arvan.

Ja inimene on looduse kroon. Häh. Seni kroonib kuni loodus ta paika paneb. Kui paljud teist saaksid reaalselt eluga hakkama, kui peaks tulema mingi suur ökokatastroof (mis on minu arust vägagi reaalne, arvestades inimeste praegust hävitavat ja egoistlikku liikumissuunda), kui süüa ei saa enam supermarketitest ja bemari jaoks pole enam bensiini ja keskküte ei tööta? Kas me ikka oleme nii võimsad võrreldes loodusega?
Ma arvan et inimeste ülisus avaldub imeväärses võimes end ümbritsevat keskkonda ja loodust hävitada. Inimene on looduse osa täpselt sama palju kui suvaline kivi, puu, sitisitikas või naerukajakas. See, et me end üha paksemate kivilinnaseinte vahele ehitame, ei eralda meid loodusest. See mõjub hävitavalt, eriti meie vaimsele seisundile. Kuhu me nii edasi jõuame? Eks aeg näitab.


Muudetud: 3-6-05 kell 21:31:47 elis

Tsitaat:Algselt postitas: elis
Võta kasvõi fakt, et enamus loomi elab looduses kauem, kui loomaaias

On see tõesti nii? Keskmise eluea suhtes pisut ehk kahtleks -arvestades, kui suur on looduses loomalaste suremus. Maksimaalne eluiga - ehk tõesti ...

Aga ega ma tegelikult ka Sulle, elis, eriti vastu vaielda taha. Lisaks vaid niipalju, et loom, kellelt kõige rohkem vabadusi ära võetud, on inimloom ise. Tema, muidugi, on palju muud vastu saanud. Nood "väiksemad vennad" seal puurides, võrkude, kraavide ja traatide taga nii palju mitte ...

Tsitaat:Minu teada on väga täpselt tõestatud, et loomadel on vabaduse tunnetus.

Ei maksa arvata, et loomad looduses kah mingil ülimegasuurel territooriumil ringi hulguvad. Osa loomi jah, aga paljude loomade elu möödub ka vabas looduses vaid väga piiritletud ruumiosas, kust nad kunagi välja ei lähe, kui just karjuvat vajadust ei ole. Sellise ruumiosa saab neile vabalt ka loomaaias tekitada, kusjuures vahel juhtub, et loomaaia poolt pakutav on loomale isegi liiga suur ja ta valib elupaigaks vaid puuri mingi osa.

Ja need, kes suurel territooriumil hulguvad, teevad seda sageli vaid selleks, et end piisavalt toiduga kindlustada või piisavalt suure tõenäosusega paarilist leida. Võtad need vajadused ära ja kaob ka vajadus ringi hulkuda.

Näitena võib tuua sellise katse - pandi metsikutele põtradele raadiosaatjad kaela, et teada saada, mida nad metsas teevad, kui palju ringi hulguvad jne... Saadi teada, et kui kõht täis, siis põder lihtsalt vahib tundide kaupa kuskil põõsaste vahel enda ette ja ei tee mitte midagi.

Tsitaat:Võta kasvõi fakt, et enamus loomi elab looduses kauem, kui loomaaias (on ka erandeid)

Vaidleksin vastu. Kui on vähegi korralik loomaaed ja tegemist on liigiga, kelle kohta on olemas teadmised pidamise kohta, siis on loomaaialooma eluiga tunduvalt pikem kui looduses. Loomaaias surevad loomad sageli vanadusse, mida looduses juhtub väga harva.

Tsitaat:Ja loomade nõudmised ei ole alati kaugeltki täidetud. Mine kasvõi Tallinna loomaaeda jääkarusid või preeriahunte vaatama...

Küll paraneb sealgi olukord. Minu meelest on viimastel aastatel aina paranenud olukord. Aga kõike korraga ei jõuta. Inimahvid viidigi kunagi mujale, sest Tallinnas loomaaias polnud õigeid pidamistingimusi võtta.

Ma ei saa aru miks te võrdlete looma elamist puuris ja inimese. Me, kui inimesed oleme ülimrass. Me oleme täielikud kiskjad keda ei peata mitte keegi. Meie suurim erinevus loomadest on intelligentsus - meie edukuse võti. Me oleme liialt targad. Me oleksime pidanud ammu surema või jääma ahivdeks, aga me jäime ellu tänu oma liialdasele tarkusele. Me leiutasime relvad. Ja siis me olime võtmatud. Me paljunesime. Me arenesime. Me tapsime. M ioleme toiduahela lõpus.

Loomade elumõtteks on paljuneda, aga inimesed on sellest kaugelt edasi.

Mina ei leia siin põhjust hädaldamiseks. Loomad on ka varem massiliselt välja surnud. See on üks osa arengust. Ühed surevad, teised tulevad asemele. Kuskil foorumis vingumine ei aita. Tegusid on vaja! Inimkonna üks probleem ongi see, et leitakse ainult vigu. Meetodeid nende parandamiseks ei suuda keegi välja mõelda. kui küsida inimestelt, et kas suuremat tähelepanu peaks pöörama nõrkuste likvideerimisele või tugevate külgede arendamisele, siis enamus annavad vastuseks esimese variandi. Tegelikult peaks mõlemat tegema.

Ma tahan öelda seda, et me mõistame ennast mõttetult hukka. Aga keegi ei mõtle tehtud vigade parandamisele. Vingutakse aina edasi....kuni jaks otsa saab....
Kaks tantsijat õppisid uut tantsu. Mõlemal esimese korraga ebaõnnestus. Esimene tantsija hakkas ennast süüdistama, nõrgematega võrdlema ja muidu virisema. Teine harjutas rahulikult edasi. Varsti olid teisel tantsijal sammud selged, esimene aga konutas alles alguspunktis.

Muudetud: 5-6-05 kell 15:43:20 Wolfgirl

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Inimkonna üks probleem ongi see, et leitakse ainult vigu.

Mida siis veel leidma peaks? See mis korras on on korras, mis sellest ikka kindlustada?

Tsitaat:Algselt postitas: rha

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Inimkonna üks probleem ongi see, et leitakse ainult vigu.

Mida siis veel leidma peaks? See mis korras on on korras, mis sellest ikka kindlustada?

Leidma peaks asja positiivseid jooni. Praegu pööratakse tähelepanu ainult negatiivsele.

Mis tegi ühes ahvist inimese? Mulle kunagi (ammu) õpetati, et töö ... Ega ma eriti usu. Miks ta siis sipelgast või koprast ei teinud? Või mesilastest või pääsukestest?

Inimesed õppisid ise tööriistu tegema. Nad oli loovad. Mõned loomad lihtsalt kasutavad neid.

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Inimesed õppisid ise tööriistu tegema. Nad oli loovad. Mõned loomad lihtsalt kasutavad neid.

Seda nüüd küll ... aga miks need teised ei õppinud? Mistõttu inimene on loov? (Mistõttu sai see ahv kunagi loovaks?). Kui Sa ütleksid, et tulnukad või kes iganes andsid ahvile jumaliku sädeme (nagu Clark'il seal kosmoseodüsseias), siis ma selle hooga rohkem ei päriks ... aga muidu ... Oskad Sa näpuga näidata, mis ahvi organismis oli sellist erinevat, et tema sai loovaks (õppis tööriistu valmistama) aga keegi teine mitte? Suur aju? Aga delfiinidel on suurem ...

Ma arvan, et see oli nende ellujäämiseks vajalik. Inimene tuli puu otsast alla. Kõndis kahel jalal, kuid jäi kaitsetuks. Tal polnud tiibu, suuri hambaid ning jooksis kiskjatega võrreldes aeglasemalt. Mida oli vaja, et elus püsida? Kaitset ja toitu. Selleks ta hakkas kasutama tööriistu.
Kuskil dokumentaalfilmis räägiti, et inimesel on vastav koljuehitus, mis lubab taolist arengut (kõnelemist jms). Ahvid jäävad selles osas maha.

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Leidma peaks asja positiivseid jooni. Praegu pööratakse tähelepanu ainult negatiivsele.

Oi kui vahva, et saime võitu gripist. Samal ajal HIV teeb puhta töö nende lõplikult grippi väljatõrjuvate ülielusolendite seas.

Esimsena tuleb lahendada kõige häirivam probleem.

Tsitaat:Algselt postitas: rha

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Leidma peaks asja positiivseid jooni. Praegu pööratakse tähelepanu ainult negatiivsele.

Oi kui vahva, et saime võitu gripist. Samal ajal HIV teeb puhta töö nende lõplikult grippi väljatõrjuvate ülielusolendite seas.

Esimsena tuleb lahendada kõige häirivam probleem.

Esimesena tuleb leida probleemi põhjus. Seada endale kindel eesmärk ja siis lahendada. HIV aitab meil mõista, et kui hoolimatud on inimesed. Nagu ütleb reklaam:" Märka inimest, mitte haigust". Me mõistame Hi-viiruse kandjad mõttetult hukka. Süüdistamine siin enam kedagi aidata ei suuda. Samas pole enamus haigestunud probleemide ennetamiseks midagi teinud. "Mina ei jää niikuinii haigeks. See on põhiliselt narkomaanide probleem", võib kuulda paljude noorte seas.

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Ma arvan, et see oli nende ellujäämiseks vajalik. Inimene tuli puu otsast alla. Kõndis kahel jalal, kuid jäi kaitsetuks. Tal polnud tiibu, suuri hambaid ning jooksis kiskjatega võrreldes aeglasemalt.

St et tema eelis oli see, et ta oli nii viletsakene? ("Viimased saavad esimesteks!"). Aga miks ta üldse sealt puu otsast alla tuli kui seal kindlam oli? Ehk oligi nii,...

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
Mida oli vaja, et elus püsida? Kaitset ja toitu. Selleks ta hakkas kasutama tööriistu.

... aga kas poleks lihtsam olnud kätte võtta ja välja surra? Praegu me muidugi teame, et nii see ei läinud (tänu taevale ... või kellele iganes), aga see on tagantjärele tarkus ...

Tsitaat:Algselt postitas: Wolfgirl
... et inimesel on vastav koljuehitus, mis lubab taolist arengut (kõnelemist jms). Ahvid jäävad selles osas maha.

Saan sellest aru niimoodi, et need olid bioloogilise arengu seisukohalt suht tühised erinevused, mis viisid ometigi väga suurtele tagajärgedel - tagajärgedele, mis väljuvad tegelikult bioloogilise evolutsiooni raamidest. Siit edasi võib küsida, et miks seda siis varem ei juhtunud? Ja see küsimus polegi nii keeruline vastatata, kuigi vastus pole eluslooduse jaoks just eriti lohutav: keegi pidi olema esimene ja rohkem kui üks kord ei saa seda teed kasutada - kes esimesena seda teed läheb, keerab kogu eluslooduse nii tuksi, et järele tulemas pole kedagi. See on mingis mõtte kõige lihtsam ja loogilisem (kuigi mitte kõige lohutavam) vastus küsimusele, et miks inimtsivilisatsiooni kõrval pole ka tarkade dinosauruste, delfiinide ja kelle iganes veel arenenud ühiskondi. Siiski - on ka see võimalus, et ükski taoline tsivilisatsioon lihtsalt ei suuda eriti kaua eksiteerida ja siis läheb jälle kõik oma (looduslikku) rada, kuni tuleb uus üritaja (omaette küsimus, kas neist vanadest võiks ikka mingi täheldatav jälg jääda?).

Ma ei mäleta kahjuks, kes oli autor, aga lugesin kord sellist raamatut nagu "Ebaloomad". Lühikokkuvõte sisust oli, et leiti mingi elus ahvinimeste liik. Teadlane, kes leidis, tegi sellise katse, et ristas neid kunstliku viljastamise teel inimestega, ja tulemuseks oligi järglane. Aga siis teadlane tappis selle järglase, küllap leidis, et see on ikka liig. Ja sellest sai alguse suur kohtuprotsess. Kohus seisis ääretult raske katsumuse ees: oli vaja otsustada, kas teadlane sooritas mõrva või mitte. Selleks oli vaja otsustada, kas nimetatud ahvinimesed on inimesed või mitte. (Inimene laiemas mõttes, mitte kui konkreetne liik). Oli vaja luua inimese definitsioon, ja see pidi olema selline, et ükski inimrass ei leiaks end äkki inimeste hulgast välja arvatuna. Kusjuures teadlane ise soovis, et need ahvinimesed tunnistataks inimesteks, et nad oleksid kaitstud hävitamise eest - seega soovis, et ta mõrvas süüdi mõistetaks...

Suure osa raamatust moodustaski see kohtuprotsess. Lõpuks leiti, et USK tegi ahvist inimese. Religiooni olemasolu oli ainus vettpidav kriteerium, mille järgi inimest sai defineerida. Mis konkreetselt loo tulemuseks oli, jätan teile lugeda, kel huvi.

Väga huvitav lugemiselamus igatahes oli. Muidugi on võimalik ette kujutada ka intelligentsete olevuste tsivilisatsioone, mis ei tunne religiooni, aga antud kontekstis oli usk tõepoolest hea kriteerium inimese defineerimiseks.

mina kah ei saa aru! Miks lõvid leiavad, et nad on kõrgemad olendid kui mingid sebrad või antiloobid!!?? kust võtavad nad õiguse teisi loomi süüa????? järagu parem muru nagu ülejäänud ning oleks rahu majas.

Tsitaat:Algselt postitas: elis
Minu teada on väga täpselt tõestatud, et loomadel on vabaduse tunnetus. Võta kasvõi fakt, et enamus loomi elab looduses kauem, kui loomaaias

see on üsna konkreetselt JAMA sest vangituses elavad nad tunduvalt kauem. tutvu sellekohase infoga enam-vähem suvalises kohas, kus loomade eluiga mainitakse. enamasti on eraldi välja toodud kaks eluiga - vabas looduses ja vangistuses. kusjuures viimane on minu teada alati pikem. kui mitte alati siis valdaval enamusel juhtudel.

Võtame siis võrdluseks loomade paljunemise vabaduses ja vangistustes.

mis selle paljunemisega on? loom on suht-koht masin, mis teeb just seda ja nii palju kui on vaja. kui on ruumi, siis paljuneb. kui on süüa siis pajuneb. olema peab muidugi mõlemat. ja ka võimalus paljunemiseks.

vangistuses selleks vajadus puudub. see vajadus aga aeg-ajalt luuakse inimese poolt.

mida veel?

Mõnes loomaaias on loomadel ikka piisavalt ruumi elamiseks.
Aga paljuneda teised ei taha mitte kuidagi.
Mõnda liiki ei saagi miskiperast vangistuses paljunema panna.
Nt. Angerjad on lahedad loomad, nemad enne paljunema ei hakka, kui Sargasso merre saavad, tee nii vinge akvaarium kui tahad.

mõni liik vajab paljunemiseks teatud tingimusi. ja üks peamine tingimus ongi eluruum. palju räägitakse lumeleopardide paljunbdamisest loomaaedades...et raskevõitu värk. Tead sa, kui suur on üksiku irbise territoorium? ja ükski enesest lugupidav loom ei hakka paljunema kui ta näeb, et territooriumi napib.

oma osa mängivad ka muud tingimused ehk tingimuste puudumine. 100% looduslikku eluolu saavutada pole võimalik. hehe, kasvõi SOBIVA partneri puudumine :-P

aga muuseas...ma arvan, et ega loomaaed ei peagi olema loomade lõbumaja kus kõik aina paljunevad. loom muutub loomaaias mugavaks ja pahatihti ei viicigi.

Ja siit edasi mõttearendus, et hakkame nüüdsest krokodille ja lõvisid kitsede, gasellide ja muude taoliste olenditega ühes puuris hoidma, süüa ei tohi kellelegi anda, äkki hakkavad krokod ja lõvid hirmsasti paljunema siis

Ma arvan, et mugavus samas ei saa olla väga mõjuvaks põhjuseks paljunemise vähesusel, kuna loomadel on ikkagi ju ürginstinktid, millal sugu teha, millal süüa jne.