Midagi huvitavat teile lugemiseks.
Kui palju see just tõele vastab...aga otsustage ise.
Vene majandusajakirja PBK ajakirjanikud näitavad, et linnugripp on bioloogiline relv, mille loojad on salapärastel asjaoludel ise surma saanud.
Viimastel aastatel tekkinud haigused ei ähvarda üksnes inimeste tervist, vaid ka teatud riikide poliitilist ja majanduslikku stabiilsust. Atüüpilise kopsupõletiku, linnugripi ja hemorraagiliste palavike tekitajate uurimine võimaldab oletada: inimkond on sattunud silmitsi “pagunitega bioloogide” tegevuse tagajärgedega. Paraku on teadlased, kes võiksid toimuvale valgust heita, kas vait või hukkuvad salapärastel asjaoludel. Samal ajal halveneb epidemioloogiline olukord maailmas endiselt.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel on ainuüksi viie viimase aasta jooksul registreeritud üle 1100 ohtlike haiguste epideemia.
Surm katseklaasist tuleb ja läheb
Viimasel ajal on inimkond kogenud selliseid uusi epidemioloogilisi haigusi nagu atüüpiline kopsupõletik ja linnugripp. Neid eristab teistest tõbedest asjaolu, et nad tekivad ei tea kust ning ühel hetkel lihtsalt vaibuvad. Seesama atüüpiline kopsupõletik hoidis ärevuses tervet Kagu-Aasiat — ja taandus äkitselt.
Linnugripp ise avaldus juba ammu, kuid ta ei ohustanud kunagi otseselt inimest. Linnugripi viirus avastati möödunud sajandi 60. aastatel, kuid alles mõne aasta eest tekkis selle uus tüvi H5N1, mis kandub edasi inimesele ja on 80 protsendil juhtudest surmav.
Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.
Valdav osa bioloogidest keeldub teemat kommenteerimast. See ei ole imekspandav, kui mõelda, et paljud nendest, kes tegelesid patogeensete organismide uurimisega, on mõistatuslikel asjaoludel surnud. Nii lahkus novembrist 2001 kuni veebruarini 2002 elust kahtlust tekitaval moel viis teadlast.
Esimesena hukkus Miami meditsiiniinstituudi töötaja, nakkushaiguste spetsialist Benito Que (52).
Ametlik surma põhjus: insult. Neli päeva hiljem kadus Don C. Wiley (57), kes oli tegelnud Ebola palaviku ja gripi uurimisega Harvardi ülikooli Howard Hughesi meditsiiniinstituudis.
Ekspertiisi hinnangul kukkus ta peapöörituse tõttu jõkke ja uppus. Veel viis päeva hiljem suri Inglismaal NSV Liidust emigreerunud Vladimir Paset¹nik (64), kes oli Liidus tegelnud patogeensete mikroorganismide aretamise meetoditega. 2001. aasta detsembris leiti oma kodunt tapetuna doktor Robert Schwartz (57), Virginia Innovaatilise Tehnoloogia Keskuse töötaja, kes tegeles haigusttekitavate viiruste ja bakterite DNA-koodide de¹ifreerimisega. Järgmisena hukkus lennuõnnetusel Steven Mostov (63), keda loeti gripi uurimise alal juhtivaks asjatundjaks.
“Selline hulk surmasid kolme kuuga — kui mitte muud, siis on see vähemalt kahtlane, aga SARSi-puhang, mis läks üle linnugripiepideemiaks, vallandus kõigest mõni kuu pärast ühe neist teadlastest surma,” ütleb Serbia mikrobioloog Stojan Marković. Tema sõnul ei ole välistatud, et bioloogid lihtsalt koristati ära. Võimalik, et nad valdasid salajasi uuringuid puudutavat infot ja võinuksid selle pärast epideemia puhkemist avalikustada.
(Delfi artikkel)
Eesti ekspressis on ka lugemist:
http://www.ekspress.ee/2008/07/10/tehnol...seklaasist
------
Milleks seda kõike (oleks) vaja?
(Moded, palun paigutage see kusagile ümber, kogemata paigutasin valesse kohta.
)
Muudetud: 10-7-08 kell 11:42:06 Cthepy
Abi
