Kus see jää siis tuleb mis katuseid ja autosid perforeerib, ning metsatöödel töötavatele elevantidele liiga kipub tegema?
Küsiksime äkki selle härrasmehe, praeguse III Reichi teadusjuhi, Insener-kindral Oscar Eberhardt von Hinterstockeri käest, kes on tuntult lahke mees, ei hoia oma laialdasi teadmisi kunagi ainult endale, vaid alati valmis kõike noore sirguva põlvkonnaga jagama?
(Tema välimusest, maskist ei maksa kohkuda, seda kannavad nad kõik väljaspool Neu Schwabenlandi steriilseid jääkoridore)
Nüüd vaatame mida ta meile krüometeooridest pajatas.
"Jäämeteoore kukub taevast vägagi suurel kogusel. Miks neid suhteliselt vähe registreeritakse on see, et kaks kolmandikku Maa pindalast on vesi ja asustatud maastki enamus mäestikke, metsi, kõrbeid... Kuid mitte ainult...
Kuidas nad siis tekivad?
Lugupeetud foorumikaaslase Hallucigenia arvamus et see jää pärineb lendaparaatidelt oligi täiesti korrekt...
Aga mitte lennukitelt vaid mittekonventsionaalsetelt lendaparaatidelt.
Vaatleme seda fenomeni nüüd SS E-IV (Entwicklungsstelle 4) tootmisüksuse "H Gerät" (Hauneburg Device) toodangu põhjal.
Haunebu I
Selle Flugscheibe põhiliseks seadmeks oli Saksa teadlaste rühma poolt (juht professor Schumann) 1928 aastal elektromagnetismi ja gravitatsioonijõudude sõltuvuste uurimise korras leiutatud Tahhionmotore.
Neid (erinevaid modifikatsioone) tootis SS:i teine tootmisüksus Vril 1 Triebwerk
skits. Siin näiteks Thule-Triebwerk 7B seade:
Schumanni skits
Energiaallikateks on kooslus mis koosneb väga põnevatest sedametest: Coleri Magnetstromapparatist, Van De Graafi ribageneraatorist ja Marconi poolt ehitatud Vortex dünamost.
Haunebude ja hilisemate Vril (RFZ) arenduste (edasi-tagasi-paremale-vasakule-üles-alla) liigutavateks mootoriteks katsetati, arendati, kasutati väga erinevaid arendusi...alates aurugeneraatoritest, alkohol-hapnik segul tootavatest rakettmootoritest kuni tuumaseadmeteni. (Muide tõestatult oli III Reichil esimene prototüüp tuumareaktoriga lendavast sõjalennukist valmis 1945).
Aga jää? Kuhu jäi jää küsite?
Flugscheibed mis liiguvad kiirusega alates 2000 kuni 40.000 kilomeetrini oma tugevas autonoomses elektromagnetväljas, siis kuumeneb neid kattev Victalen soomus tugevalt.
Kui lendaparaadi kiirus alaneb, jahtub ka korpus.
Lendaparaatide korpus on varustatud vägagi efektiivse jahutussüsteemiga mis on seotud elektromagneetilise polaarsussüsteemi muutmisüsteemiga (sageduse muutmine paar korda millisekundis annab võimaluse panna korpust erinevalt helenduma - vastavalt nähtava valguse spektrisagedusele, või seda hoopiski nullida), ja jahutatakse seda vedela lämmastikuga.
See elektromagnetiline pulsatsioon annabki Reichi lendaparaatidele sellise kummalise " kõikuva libisemise" paigalseisul õhus.
(Autonoomne elektromagnetväli stabiliseerib ennast pidevalt gravitatsioonivälja vastasnimeliste jõujoontega)...
Kui lendaparaat seisab paigal või liikub aeglaselt, hakkab välispind atmosfääris üliintensiivselt jäätuma, jääkiht võib kasvada kümnete sentimeetrite paksuseks... Samal ajal ei pruugi lendaparaati ennast üldsegi visuaalselt näha olla, (vastavalt hetkel genereeritavale sagedusele)...aga jää koguneb jahutatud korpusele ikkagi.
Kui aparaat alustab liikumist irdub jääkiht momentaalselt, laguneb ja langeb maapinnale...
Jääkihi paksus kaaluna ei oma lend¹eibile endale praktiliselt mingit tähendust...ümbritseva tausta suhtes ta ju pidevalt nullib oma kaalu. Muide, täpselt sama kehtib ka kiirenduse suhtes - piloodid ei tunneta midagi, ei ühtegi G

vaatamata kõige järsematele manöövritele või hoovõttudele...nende tunnetus on lokaalse välja (taustsüsteemi) sisene...
Niisiis, jää taevastest kõrgustes ei ole pärit lumetöödest Paradiisiväravais vaid Kolmas Riik tunneb jätkuvalt huvi... Ja tasub muidugi jälgida kus neid "kamakaid" enim ja suurima sagedusega pudeneb...ju seal on huvi suurem ja pingsam
Muudetud: 9-9-07 kell 00:33:49 zed