Maakera kasvatab hambaid

Püramiidide ehitamiseks kulub inimestel palju tööd ja aega. Aga mõnikord ... kasvavad nad ise! Seattle (USA) lähedal asetseva St. Helens vulkaani kraatris surub ennast maa seest välja selline "kivihammas". Rohkem pilte temast (sh termoviisoriga tehtuid) on leida siit. Maakera kasvatab hambaid ... Kelle kannikasse ta need lüüa kavatseb?
(Muidugi võib asi olla ka selles, et daam püüab lihtsalt taastada oma kunagist kaunidust, mis sai tõsiselt kannatada 1980 aasta katastroofilise purske käigus, kus tal "kogu kuppel pealt lendas")

PS.: Ja Indoneesias samuti ...

Muudetud: 6-5-06 kell 15:54:19 Hallucigenia

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
PS.: Ja Indoneesias samuti ...

Jah, seal kardetakse tõesti, et varsti see pauk käib. Java saarel asuva Merapi vulkaani ümber on välja kuulutatud kõrgeima taseme häire ja alustatud inimeste evakueerimist. BBC uudis

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Java saarel asuva Merapi vulkaani

Hoidkem siis Merapit jätkuvalt oma valvsa pilgu all, uued uudised BBC-lt siin ja Postimees pakub valiku pilte. Google Earth kasutajaid viivad koordinaadid -7.541, 110.446 otse kraatrisse. Ka GE kaardil tossab mägi pisut (ei tea muidugi, kui vana see pilt on), seda muidugi ei julge ütelda, kas see punane EW-suunaline riba jupike hõõguvat laavat võiks olla. Ka Web Fire Mapper annab selles piirkonnas ühe "värske" tulekahju, mis ehk samuti vulkaani tegevusega seotud.

Jällegi uued huvitavad pildid ja Merapi vulkaan jätkab oma tulevärki:
Pildid siin

Java saarel laupäeval kl 00:53 (Eesti ajas) toimunud 6,2 pallise maavärina epitsenter jääb Merapi vulkaanist vaid 50 km kaugusele. Hukkunuid on kokku loetud juba üle 3000 ja ka vahepeal vaibumise märke näidanud vulkaani tegevus on jälle aktiviseerunud. BBC uudis.

see Vaikse ookeani piirkond - uued värinad Papua Uus-Guineas (6,2 palli) ja Tongal (6,7 palli). CNN uudis.

... ja jälle Merapi: tema laavakuppel on maavärinast peale kasvanud 17 meetrit ja saavutanud kõrguse 100 m. Selle kokkuvarisemine võib vallandada püroklastilise voolu*, mis võib saada hukatuslikuks kuna võib küündida kuni 7 km ulatuses asustatud alale. Mis teha? Ega paljut pole: kas evakueeruda ohutsoonist või katsuda vulkaani mõjutada asjakohaste rituaalidega. Kes ei tee esimest, loodab viimasele. Link.

* kiiresti (kuni 150 km/h) liikuv kuuma gaasi, tuha ja kivide segu (pilt: 1984, Filipiinid, Mayoni vulkaan).

Eks ikka Merapi: kuna laava on jõudnud kraatrist 1 km kaugusele ja püroklastiline vool 2,5 km peale, siis evakueerisid võimud lähikonnast 11000 inimest, vältimaks varasemate tragöödiate kordumist (1930 - 1300 hukkunut, 1994 - 90 hukkunut). CNN uudis

Mount Doom ...

Nüüd ka Jaapanis:Sakurajima vulkaan andis täna 11:30 (Eesti aeg) endast märku tagasihoidliku 1000 m kõrguse suitsupilvega.

The Pacific Ring of Fire ...
... and it burns, burns, burns ...

... et mitte teha eraldi teemat ... võiks ka siia sobida.
Aktiivsemaid vulkaane jälgitakse õige mitmel pool seismomeetriliselt, st maapinna võnkumiste kaudu, mida vulkaani "elutegevus" tekitab. Mida ja kuidas aga selliselt jäädvustatud seimogrammidelt välja annab lugeda? Professor Roberto Barbera Catania Ülikoolist arvab, et abiks võiks olla seismogrammi teisendamine kõrvale kuuldavaks helisignaaliks. Mõned Etna vulkaani "laulud" on kuuldaval siin, sh midimeloodia klaverile.

Tagasi Indoneesiasse ...
Kes võiks arvata ... et puurid augu maa sisse lootuses sealt maagaasi saada, aga august hakkab gaasi asemel välja voolama kuuma muda. Ja muudkui voolab. Voolab kuu. Voolab teise. Voolab juba kolmandat kuud. On enda alla matnud juba 20 ruutkilomeetrit, kihi paksus mõned meetrid. Uputanud 726 maja, 17 koolimaja ja 15 tehast ...Just nii juhtus Indoneesia suuruselt teise linna Surabaya lähistel. Inimesed jõuavad muidugi eest ära minna, aga kuhu sa lähed ja mida teed, kui kodu muda all.
BBC uudis ja üks mõjuv pilt.

Leidsin juhuslikult huvitava lingi vulkaanide kohta.
See on masintölkes ka eesti keelde tõlgitud ja iga vulkaani asukoht on maakaardil vilkuva punase tulukesega tähistatud. Ei oska seda mujale lisada, kui siia teemasse, kuna siin on juba vulkaanidest ka juttu olnud.

http://www.eosnap.com/?cat=79&lang=et

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi vanemteaduri Tarmo Kiipli sõnul paljandub Pääsküla endises pommivarjendis üks maailma kõigi aegade suurima vulkaanipurske kiht, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vulkaan, mis paiskas siia selle tuhakihi, võis asuda kuskil Põhjameres või Inglismaal. See kiht aitas Eesti teadlastel tuua selgust loomade väljasuremise loosse, mis toimus veidi pärast vulkaanipurset - umbes 430 miljonit aastat tagasi. Gotlandi saarel avastati üks siluriajastu suuremaid madalmere elukate väljasuremisi - niinimetatud Irevikeni sündmus. Samas tundus, et sügaval meres ei ole sellel tasandil midagi juhtunud.

"Vulkaaniliste kihtide abil meil õnnestus teha korrelatsioon Gotlandilt Lätti ja tuleb välja, et samal ajal toimus ka sügaval meres väljasuremine," rääkis Kiipli.

Vulkaaniline tuhk langeb geoloogilises mõttes väga lühikese aja jooksul ning jätab maapõue jälje. Keemiliselt on võimalik tuvastada, et tegu on sama kihiga ja niimoodi erinevates kohtades maapõues sama aeg paika panna.

http://uudised.err.ee/index.php?06192202

Lisatud ka video.

Kõige hävitavamad vulkaanipursked Maa ajaloos.


Vulkaanid on Maad mõjutanud ja muutnud miljardeid aastaid.
Praegu on kogu maailma tähelepanu koondunud Islandil Eyjafjallajökulli liustikul olevale vulkaanile, kuid sealsed pursked ei ole siiski võrreldavad mitmete teiste hävingut tekitanud vulkaanipursetega, kirjutab Live Science.
Suurimad ja hävitavamad vulkaanipursked Maa ajaloos:

India vulkaanipurse 63- 67 miljonit aastat tagasi

Praeguse India aladel üle 60 miljonit aastat tagasi pursanud vulkaanid kattis pinna laavakihiga, mis hangus, moodustades tänapäeval tuntud Decca platoo. Selle pindala on 1,5 miljonit ruutkilomeetrit. Sealsed vulkaanipursked leidsid aset mitmes järgus 63 – 67 miljonit aastat tagasi. Neid vulkaanipurskeid seostatakse ka hiidsisalike kadumisega.

Yellowstone`i supervulkaani purse 640 000 aastat tagasi

Praeguses USAs Wyomingi osariigis asuv Yellowstone`i supervulkaan purskas 640 000 aastat tagasi. Sellest ülisuurest vulkaanist sattus maapinnale ja õhku üle 1000 kuupkilomeetri tuhka ja muid purskejääke. Purske tagajärjel jäid maapinnale kõvastunud laavaväljad.

Osa geolooge on veendunud, et kaugel ei pruugi olla see aeg, mil see supervulkaan uuesti purskama hakkab. Selle tagajärjel kattub pool USAst kuni ühe meetri paksuse tuhakihiga.

Teadlaste arvates purskab Yellowstone`i vulkaan iga 600 000 aasta tagant. Teadlased hoiavad Yellowstone`i ala vulkaanilisel tegevusel pidevalt silma peal. Viimasel ajal on seal maakoorelihked sagenenud ja see teeb teadlasi ärevaks.

Vulkaanipurse Egeuse meres asuval Santorini saarel millalgi 1645 – 1500 eKr.

Geoloogide sõnul ei saa selle vulkaanipurske täpset aega kindlaks määrata. Santorini vulkaan purskas sellise jõuga, mis võrdub mitmesaja aatompommi plahvatusega. Kuigi selle purske kohta ei ole kirjalikku materjali, arvavad teadlased siiski, et see on inimkonna ajaloos üks võimsamaid purskeid.

Vulkaanipurskele järgnenud maavärin ja võimas tsunami hävitas minose kultuuri. Samas on jälgi, et elanikel oli vulkaanipurskest aimu ning nad evakueerusid. Ka mõjutas õhku paiskunud vääveldioksiid sealset kliimat veel pikka aega.

Vesuuvi purse 79. aastal pKr Itaalias Pompeis.

Geoloogide sõnul on Vesuuv niinimetatud stratovulkaan, mis perioodiliselt väga tugevalt purskab. Seda liiki vulkaane leidub paikades, kus Maa tektoonilised plaadid üksteise peale nihkuvad.

Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompei ja Herculaneumi linnad. Need mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.

Vesuuvi peetakse siiani väga ohtlikuks vulkaaniks, kuna massiivne purse ohustab sealses piirkonnas elavat kolme miljonit inimest. Viimati purskas Vesuuv 1944. aastal.

Islandi Laki vulkaani purse 1783. aastal.

Islandil on üsna palju aeg-ajalt purskavaid vulkaane. Üks tähelepanuväärsematest oli 1783. aastal toimunud Laki vulkaani purse.

Vulkaanipurske tagajärjel sattus õhku mürgiseid gaase, mis levisid üle kogu Euroopa. Eriti suur oli ohvrite arv Briti saartel. Vulkaaniline materjal tekitas ka erilisi päikeseloojanguid, mida 18. sajandi kunstnikud agaralt jäädvustasid. Samuti hävitasid sellest vulkaanist pärit tuhk ja mürgised ained viljasaagi ning tõid kaasa koduloomade surma, tekitades laiaulatusliku näljahäda. Islandil suri vulkaanikatastroofi tagajärjel üks viiendik elanikest. See vulkaanipurse mõjutas kliimat ning õhku paiskunud tuhast ei pääsenud päikesekiired läbi.

Indoneesia Tambora vulkaanipurse 1815. aastal.

Tambora vulkaani purse on suurim kunagi dokumenteeritud vulkaanipurse. Vulkaanilise plahvatuse indeksi kohaselt oli see seitsmenda kategooria purse ehk selle skaala järgi võimsuselt teine purse. Sumbawa saarel asuv Tambora vulkaan on Indoneesia saarestiku üks kõrgemaid tippe.

Tambora vulkaani purset oli kuulda ka 1930 kilomeetri kaugusel asuval Sumatra saarel. Selle vulkaanipurske tagajärjel hukkus 71 000 inimest ja sellest pärit tuhk jõudis tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Indoneesia Krakatau vulkaani purse 1883. aastal.

Krakatau vulkaan Anak Krakatau saarel muutus aktiivseks juba 1883. aasta kevadel, kuid põhipurse toimus sama aasta 26. augustil.

See stratovulkaan asub Indo-Austraalia tektooniliste plaatide murdekohal. Vulkaan saatis taeva poole tonne tuhka, kive ja laavat ning selle mürinat oli kuulda tuhandete kilomeetrite taha.

Purse tekitas tsunami, mille lained ulatusid 40 meetrini. Selle tagajärjel hukkus 34 000 inimest. Vulkaanipurske mõju oli tunda ka 11 000 kilomeetri kaugusel Araabia poolsaarel.

Alaska poolsaarel asuva Novarupta vulkaani purse 1912. aastal.

Alaska poolsaarel asub vulkaanidekett, mis on osa Vaikse ookeani niinimetatud tuleringist. Novarupta purset peetakse 20. sajandi suurimaks vulkaanipurskeks. Võimas purse saatis 12,5 kuupkilomeetrit tuhka ja magmat õhku. See kattis 7800 ruutkilomeetri suuruse ala üle 30-sentimeetrise tuhakihiga. Purse oli nii võimas, et see tõmbas magma ka kõrvalasuvast Katmai vulkaanist, põhjustades selle vulkaani tipu kokkuvarisemise.

USA Mount St. Helensi vulkaani purse 1980. aastal.

Mount St. Helens asub Seattle`ist 154 kilomeetri kaugusel ja on USA üks aktiivsemaid vulkaane. Selle vulkaani kuulsaim purse toimus 18. mail 1980. aastal, selles hukkus 57 inimest ning kahjustused tekkisid kümnete kilomeetrite ulatuses. Tuul kandis 520 miljonit tonni vulkaanituhka ida suunas, tekitades 250 kilomeetri kaugusel Washingtoni osariigis täieliku pimeduse. Vulkaanipurse saatis tuhka ja kive 24 kilomeetri kõrgusele. Hiljem leiti Mount St. Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid.

2004. aastal aktiveerus see vulkaan uuesti, paisates välja 100 miljonit kuupmeetrit laavat.

Filipiinide Pinatubo vulkaani purse 1991. aastal.

Asjatundjad peavad Pinatubo vulkaanipurset klassikaliseks purskeks. Purske tagajärjel paiskus õhku viis kuupkilomeetrit materjali, tekitades 35 kilomeetri kõrguse samba. Tuhk kattis ümbruskonna nii paksult, et paljude majade katused langesid selle all kokku.

Purske tagajärjel sattus õhku palju mürgiseid aineid, sealhulgas ka vääveldioksiidi. Tuul ja ookeanivoolused kandsid neid kogu maailma. See vulkaanipurse põhjustas 1992. aastal globaalse temperatuurilanguse 0,5 kraadi võrra.


http://www.postimees.ee/?id=250474