Saatus

Kas selline asi nagu saatus on olemas? Tegelikult ju ennustada ei saaks kui saatust poleks.Kui on saatus siis natuke imelik on küll selle tee.
Või mis teie üldse sellest asjast arvate.

Võib-olla on tegu lihtsalt saamatusega -- kui elu ei lähe nii, nagu soovitud, aetakse see abstraktse saatuse kaela.
Igal asjal, mida teeme on oma mõju meie hingele. Jeesus on öelnud, et kui te ka kogu maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud.

Seega on tegemisega lihtne. Meil on meie loominguline energia ja südametunnistus, aru ja armastus lambiks meie jalgele. Paljukiidetud vaba valiku kohta tuleb aga öelda, et õigupoolest saame mistahes olukorras valida vaid ühe ja ainult ühe tegutsemisviisi ja ainult selle, mis vastab meie teadvuse tasandile sel hetkel. Järgmisel hetkel võiksime valida ehk midagi muud — kui meie teadvus on muutunud.
Seega oleme tegutsemises oma vaimutasandist sõltuvad.
Selles aga, mis meile osaks saab, mis meiega juhtub — selles on meil täielik vabadus.
Milline ka oleks meie väline saatus — sisemine saatus on täielikult meie endi teha. Õigupoolest võikski öelda, et pole olemas sisemist saatus, muus kui meie iseloomus ja selles viisis kuis välissündmusi vastu võtame.
Mistahes sündmus tuleb meile tegelikult kui puhas vesi, mis saab maiste ja värvi ja lõhna meie südameloomu kohaselt. Mistahes sündmus muutub kurvaks või rõõmsaks teda vastuvõtva hinge väärtuse kohaselt.
Meid ümbritsevatele inimestele juhtub igapäev igasuguseid asju, kuid midagi suurt näevad nad kõiges selles haruharva.
Nad lähevad välja — ja leiavad võimaluse pahanduda, nad lähevad tööle ja leiavad võimaluse solvuda ja kibestuda, nad ei lähe välja ja leiavad ikka põhjuse halvas tujus olla. Jeesus Kristus läheb välja, kohtab lapsi, abielurikkujat naist või samariitlannat ja inimkond tõuseb kolm korda Jumala kõrgusse.
On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis.
Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks. Suur juhus ei ole kunagi tulnud selle õuele, kes pole selle suure juhuse jaoks olnud valmis, kangelaslik juhus ei ole kunagi tulnud selle kotta, kes pole juba ammu olnud vaikne ja varjat kangelane.
Sündmustel on trend tabada ära meie südameloomus.
Tegelikult ei juhtu meiega midagi, mis poleks loomult sama kui meie ise. Iga asi, mis meiega juhtub, tuleb ju meie teadvuseni meie mõtete kujul..
Ükskõik kuhu me ka lähme, kõikjal kohtame juhuse teedel vaid iseennast. Kui Sokrates läheks välja, siis leiaks ta juhuse olla tark, kui Juudas läheks välja, siis leiaks ta juhuse kedagi ära anda, kui ema Theresa läheks välja, leiaks ta võimaluse kedagi aidata.
“Juhused meie elus on nagu peret heitvad mesilased mesipuu ümber — nad ootavad, et ema-idee väljuks meie hingest ja kui ta on väljunud, kogunevad nad ta ümber. Suuri sündmusi ei juhtu kunagi nendega, kes pole midagi teinud, et neid külge tõmmata,” ütleb Belgia kirjanik Maurice Maetrlinck.

Saatust pole. Meie teeme ju kõik. Need oleme ju meie ja mitte keegi teine. Tahame teeme seda, tahame teeme teist. Saatus on väljamõeldis, mis elab meist 1sek. maas. Ennustamine on lihtsalt millegi ära arvamine. Ma võin näiteks ennustada, et ühel päeval on päike must. Asju on ette teada, tuleb vaid põhjalikult spekuleerida ja leiad väga tõenäoliselt aset toimuvaid sündmusi. Alati on teada mis juhtub, küsimus ainult millal see juhtub. Millal on aega, aeg on number, number on arvutatav, arvutus on aimatav.

Aga äkki see on ikkagi kusagol ette nähtud, et sa just sellise otsuse teed. Ise arvad küll, et sa mõjutasid oma elu, aga tegelikult ongi ette määratud, et sa nii mõjutasid

Ma arvan, et saatus, on nagu elu mõtte üks osa, et kui on olemas elu mõte, siis saatus ja elu mõte peavad olema omavahel seoses, sest, kui saatus on mulle määratud, et ma suren ära 18 aastaselt, aga elu mõte on minul, et ma pean elama 80-e aastaseni ja siis tegema selle ja selle jne..., et siis ei tuleks ju midagi välja, kuna saatuse poolest ma ei saa vanemaks kui 18. aastaseks elada. Samas võib aga väita, et siis on ümbersünd, sünnin uuesti, et oma eelmist elu mõtet täita, mis mul jäi tegemata, et see nagu kandub edasi, aga kas siis mul jääb see saatus samaks? Tegelikult need asjad kõik kattuvad üksteistega, ma mõtlen, elu mõte, saatus, ümbersünd jne.

Tsitaat:Esialgne postitaja kaurka
Aga äkki see on ikkagi kusagol ette nähtud, et sa just sellise otsuse teed. Ise arvad küll, et sa mõjutasid oma elu, aga tegelikult ongi ette määratud, et sa nii mõjutasid

Ma arvan ka, et see mis otsuse ma pean tegema, et see on ette määratud.


Nüüd aga tuleb küsimus, et kelle?, mille? poolt on mulle määratud selline saatud, kes on see nii võimas olend, kes annab mulle mingi saatuse? jumal = kahjux ei usu ma jälle temasse, nii, et .........

Mulle meeldiks arvata nii:
On mingi kõrgema kanali poolt ette näidatud nö väga mitme lõpuga teekond...
Lihtsalt sa käid mööda neid radu ja teed teepeal valikuid... lõppunkte on tuhandeid, ehk miljoneid, a mina olen see kes valib kuhu lõpuks satub. Aga võibolla polegi sellise asja nimi saatus., vaid lihtsalt elutee - elu... krt ma ei tea :o
I just take it slow... go with the flow, sease the glow.


[Teadet on muutnud 3-12-2003 postitaja loom]

inimesed koos on loonud aastate kaupa ühiskonna, mis meil praegu valitseb. Me oleme suur tervik mis kogu oma inertsiga kujundab kõikide osaliste saatusi.
Kui mõtled väljaspool tavalisi "raame" oled justkui osake tervikus, mis tekitab laineid ja muudab kogu tervikut ennast (juhul, kui sa muidugi oma ideid avalikustad ).

[Teadet on muutnud 3-12-2003 postitaja fyb]

Saatus on abstraktne mõiste. Peaaegu nagu hing. Ta oleks olemas, aga samas nagu ei oleks.

Saatusesse uskuda? No ma ei tea. Täitsa võimalik, et kuskil on keegi ettemääranud, mis inimesest peab saama. Aga see pole kindel.

Siis võiks veel küsida, miks mõnel inimesel on määratud käia õnnelik elutee, miks teisel kurb ja õnnetu. Saatuse vingerpuss? Keegi kuskil lihtsalt määrab nii? Ma ei oska öelda. Reaalses maailmas sõltub saatus ja saatusekujundamine inimesest endast ja tema võimetest. Ju nii peabki olema.

Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja..

Inimese saatus on selline, nagu ta seda ise kujundab. Kellelgi ei ole mingit loogilist põhjust sulle mingit saatust kujundada. Inimesi on lihtsalt liiga palju maailmas selleks, et kõigile saatus ette määrata.

vahel paneb küll mõtlema, mix ma olemas olen. Saatus?

Minu teooria saatuse olemasolu kohta oleks järgmine:
Kui kogu Universum allub mingitele kindlatele seadustele, siis poleks mitte miski juhuslik ja seega oleks saatus olemas. Sest mingit alternatiivi ei ole, kõik peab minema just nii nagu läheb, sest muidu rikutaks üleüldisi seadusi.

Kui täiesti tühjas ruumis liigub keha, siis on tal ainult üks võimalus: liikuda ühtlase kiirusega mõõda sirgjoonelist trajektoori. Kui ta kasvõi ühe atomeetri trajektoorist kõrvale kaldub või natuke kiirust muudab, siis see tähendaks, et reegel ei kehti või mõjutab keha mõni muu seadus.
Samamoodi on siis, kui selles ruumis on mingi teine keha, mis mõjutab algset keha. Ka siis saab olla kehal ainult üks kindla kujuga trajektoor ja kiirus saab muutuda ainult ühte kindlat moodi. Ja nii edasi...
Kui panna selle keha asemele inimene, keda mõjutavad küll otseselt või kaudselt kes-teab-kui-palju tegureid on tulemus ikka samma - üksainus tee.
Kui inimene panna täpselt samasugusesse olukorda, kus teda mõjutavad täpselt samasugused tegurid (kaasasündinud omadused nagu iseloom ja füüsiline keha, mälestused, kogemused, ümbritsev keskkond), siis ta käitub ja mõtleb alati ühtemoodi.

Saatus on sündmuste loogiline kujunemine - cause and effect (põhjus ja tagajärg).
Meie saatus sõltub ikka meist endist, aga me ei saa muuta seda, kes me oleme.
Inimene otsustab ikka ise, kuid see, millisele otsusele ta jõuab, on sel hetkel tema jaoks ainuõige, ta ei saagi teistsugusele otsusele jõuda.

Kui saatus kujuneb Universumi seadustest, siis peaks seda ka ennustada saama. Ja saabki. Me oleme juba võimelised ennustama kõige algelisemalt. Näiteks võime me ennustada peaaegu täpselt, millal jääb seisma teatud kiirusega veerema pandud kuul. Me saame seda ennustada tänu sellele, et me teame füüsika seadusi ja suudame arvestada peaaegu kõiki kuuli mõjutavaid tegureid (nagu hõõrde-, raskus-, elastsusjõud...).
Samamoodi oleme võimelised ennustama ilma, aga me ei suuda seda nii täpselt, vaid teatud protsendilise tõenäosusega. Täpsus jääb puudu, sest me ei arvesta kõiki ilma muutvaid tegureid (ma olen kuulnud, et isegi linnu tiivalöök võib põhjustada orkaani), vaid kõige olulisemaid.
Kui me teaksime üleüldisi seadusi (seadusi, mis kehtivad kõige algelisematele osakestele, sealt edasi saab juba tuletada) ja oskaksime arvestada kõiki mõjutavaid tegureid, siis jääks üle ainult arvutada ja me saaksimegi ennustada tulevikku. Praktiliselt on 100%-lise täpsusega ennustamine siiski vähe tõenäoline, sest me ei suudaks arvestada kõiki tegureid, siis tuleks järele anda täpsuses ja arvestada vähem tegureid, aga inimmõistus on nii keeruline, et selle puhul piisab väiksemastki mõjutusest, et ta käituks hoopis teisiti.
Üks probleem vaevas mind kaua: kui me saame teada tuleviku, siis me võime tahta seda muuta ja kui me seda muudaksime, siis oleks ennustus olnud vale. Tegelikult on vastus lihtne: me ei saa ennustada, milline tuleb ennustus. Kui inimene ennustab enda tulevikku, siis peab nendesse arvutustesse võtma ka selle ennustuse vastuse, mida ta alles arvutab, sest see mõjutab teda väga suurel määral. Seda ta aga teha ei saa. Järelikult me ei saa ennustada enda tulevikku või selle tulevikku, keda me mõjutame.

Väike mõttetera arvutimängust Max Payne 2:
"Vlad was right. There are no choices. Nothing but a straight line.
The illusion comes afterwards, when you ask "Why me?" and "What if?", when you look back, see the branches, like a bruned bonsai tree, or a forked lighting.
If you had done something differently, it wouldn't be you, it would be someone else looking back, asking a different set of questions."
(Max Payne 2: The Fall of Max Payne)

No ikkagi on ju erinevad "rajad"... Tuleb teha otsuseid - kas jääd koju passima (loe: vaatad, mida saatus toob), sured nälga, mädaned ära või siis näiteks lähed välja ja elad nii nagu kõik selles suures 'karjas' (loe: lähed teist teed ja vaatad, mida saatus toob ).

Tsitaat:Esialgne postitaja durian
No ikkagi on ju erinevad "rajad"... Tuleb teha otsuseid - kas jääd koju passima (loe: vaatad, mida saatus toob), sured nälga, mädaned ära või siis näiteks lähed välja ja elad nii nagu kõik selles suures 'karjas' (loe: lähed teist teed ja vaatad, mida saatus toob ).

Ma tahan öelda seda, et need erinevad "rajad" on illusoorsed, tegelikult neid ei ole, nad ei ole võimalikud ja nad ei saa kunagi reaalseteks. Tegelikult on üksainus võimalik tee ning otsustamine on protsess, kus me jõuame selle ainuvõimaliku otsuseni, mis viib meid mööda seda teed edasi.

Et nagu see, kas ma saan homme miljokaks või mitte, see on ette juba ära määratud? Siis võiks seda ette teada, hoiaks palju närvikulu kokku (dejavu)

Tsitaat:Esialgne postitaja durian
Et nagu see, kas ma saan homme miljokaks või mitte, see on ette juba ära määratud? Siis võiks seda ette teada, hoiaks palju närvikulu kokku (dejavu)

Dooh, kle loe enne läbi ja mõtle ise mis scope öelda tahab!!! See peaks siis nii olema, et kui sa saad teada, et sa homme miljonäriks saad, siis see ka ju mõjutab sinu saatust! Selleks ennustajad ei ennustagi nii täpselt, et sa ise saad teada, mis juhtub ja tänu sellele su saatus muutub!

Kle... ma ei saa aru, kes siin aru ei saa...
minu arust ta arvas, et on 1 tee ja kogu moos... miski ei mõjuta. Mina pakkusin, et on erinavad teed ja siis valid jne jne ja vastavalt sellele su eluka ka läheb!

Tsitaat:Üks probleem vaevas mind kaua: kui me saame teada tuleviku, siis me võime tahta seda muuta ja kui me seda muudaksime, siis oleks ennustus olnud vale. Tegelikult on vastus lihtne: me ei saa ennustada, milline tuleb ennustus. Kui inimene ennustab enda tulevikku, siis peab nendesse arvutustesse võtma ka selle ennustuse vastuse, mida ta alles arvutab, sest see mõjutab teda väga suurel määral. Seda ta aga teha ei saa. Järelikult me ei saa ennustada enda tulevikku või selle tulevikku, keda me mõjutame.

Read again

Ma arvan et ikka on...
Ma arvan et on ette määratud et me just nii käitume...näiteks on kaheks hargnev tee. Sa valid tee, mis läheb vasakule, hiljem aga mõtled et mis siis edasi oleks saanud kui ma oleks paremale läinud...
Aga see ongi ette määratud et sa lähed just vasakule....
Nii arvan mina:o

Aga kui sa teada saad, et läed vasakule?

Tsitaat:Esialgne postitaja calitry
Ma arvan et ikka on...
Ma arvan et on ette määratud et me just nii käitume...näiteks on kaheks hargnev tee. Sa valid tee, mis läheb vasakule, hiljem aga mõtled et mis siis edasi oleks saanud kui ma oleks paremale läinud...
Aga see ongi ette määratud et sa lähed just vasakule....
Nii arvan mina:o

meh... milleks siis need erinevad teed?

keegi teine läheb teist teed pidi....tema saatus on erinev..

Tsitaat:Esialgne postitaja calitry
Ma arvan et ikka on...
Ma arvan et on ette määratud et me just nii käitume...näiteks on kaheks hargnev tee. Sa valid tee, mis läheb vasakule, hiljem aga mõtled et mis siis edasi oleks saanud kui ma oleks paremale läinud...
Aga see ongi ette määratud et sa lähed just vasakule....
Nii arvan mina:o

Sa valid tee, mis läheb vasakule.. Miks sa ei valinud teed paremale..? Sest see oli ette määratud? Kui ma nüüd lähen tagasi ja lähen hoopis paremale, siis ka see peaks selle teooria järgi olema ette määratud. Samuti peaks olema ette määratud, et ma jõuan ristmikule, istun maha ja hakkan nutma? Või keeran hoopis ümber?

Mitu korda olete te seisnud valiku ees? Tuhandeid kindlasti.. Näiteks pead mõtlema sellele, et kas sa ostad poes kokakoolat või mitte. Loogiline on ju see, et see ei ole ette määratud, et sa võid ju osta ja võid ka mitte osta, teinekord kui on hirmus tahtmine osta, siis jäta ostmata, oledki saatuse ära petnud Ahjaa.. siis tuleb keegi, kes ütleb, et see oligi nii määratud..

ja ka see oli ette määratud, et see keegi tuleb ja ütleb, et see oli ette määratud

Ai pagan....selle nurga alt ma polegi mõelnud...:o
Krt nüüd ma ei tea üldse mida mõelda

ma arvan, et me osaleme ühes suures mängus, kus on kindlad reeglid ja ka sohi tegemised... nii et meiega mängitakse kuskil kõrgemal ja seejuures on ette teada milline lõpp peab mängul olema.
kuna mäng toimub 2 tasandil, füüsilisel ja vaimsel, ja mängijaid on kaks, paha ja hea, siis on ka kahesugused mängu juhendid ja reeglid... füüsilises mängu osas võivad mängijad meid panna tegema tegusid ja me peame võitlema vastase nuppudega (inimestega), kes siis on vastavalt kurjad või head....ja vaimses mängu osas nad manipuleerivad mängu nuppudega (inimestega), me peame moraalselt tegema läbi kõik ettenähtud osad...
kuid lõppema peab mäng kindlasti mingi kindla käiguga ja seni kuni mäng pole läbi peame me siin osalema... 2 level peaks olema taevas vms.
ok, tegelt see selline mõte, et kui midagi paremat ei oska tulevikust oodata, siis võin ennast rahustada, et lõpp peaks ikka mingi geniaalse plaaniga tulema

"saatus jagab kaardid ja meie mängime!" A.Schapenhauer